Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomad kulutavad aktiivsest ajast 30–40% suuremal või vähemal määral ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna – on teada, et valvsam/kartlikum isend pageb teistest varem. Liigsel valvsusel/kartlikkusel on aga hind, sest aeg, mis kulub ümbruse jälgimisele, tuleb toitumisele või puhkamisele kuluva aja arvelt. On ka teada, et grupis tegutsedes isendi valvsus väheneb (ümbrust jälgib rohkem silmapaare) ning kasvab kogu grupi valvsus; sellega peaks aga suurenema iga üksiku isendi põgenemistõenäosus. Ometi napib hoolimata paljudest lindude põgenemiskäitumise uuringutest selle kohta tõendeid.

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Porikuuhommik ( www.loodusemees.ee )

Nendel hommikutel, kui jalutuskäiku tehes libiseb jalg jäisel murul, on oma võlu. Kui ehmatusest suu lahti teete, siis paiskub sellest välja suur pahvakas hingeauru. Mihklipäevast algas vanarahval hingedeaeg ja küllap oli selleks omajagu põhjust just sellelsamal hingeaurul.

Öeldigi, et sellest ajast saavad hinged nähtavaks. Vaadakegi siis, milline näeb välja teie hing vastu hommikupäikest. On see suur ja rahulik või pahvite närviliselt välja oma pisikesi hingekilde.

Ja kuigi vihmasajud varjutavad aegajalt inimese hingetantse, siis vihma on meil väga vaja. Kaevud ja allikad on ikka tühjad. Aga lumi ei taha enne tulla ja maha jääda, kui kaevud taas täis.

Kuldnokad. Terve päev oldi pirnide kallal... isegi kassi ei kardeta

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Kuldnokad kannavad talvesulestikku ja kindla peale märkate, et valged tähnid on sulestikus suuremad.

Praegusel ajal kohatavad linnud on läbirändurid, kes oktoobikuu alul hakkavad massiliselt rändama oma talvitusaladele.

Tekst ja illustreeriv materjal Tiit Hunt, www.rmk.ee

Muusika Erik Satie

Kalakaamera vahepalaks.

Sügisene lehtede langemise aeg võib vee all paista sedaviisi. Lehed hõljuvad, sõuavad, tõusevad, vajuvad ja saavad Keila jõe voolust kantud suurde vette - merre.