Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Valgusreostatud õhuruumi läbivad rändlinnud kõrgemalt

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Kuigi õige lennusuuna leidmine on osaliselt talletunud lindude geenidesse, on orienteerumiseks olulised hulk tegureid nagu maamärgid, öine tähistaevas, Maa magnetväli ja teatud puhkudel ka lõhn. Tugev vastutuul ja erakordsed sajud sunnivad rändavaid linde lendama kas maapinnale lähemal või jääma paigale.

VIDEO: karudel on samuti sügis

Video monteeris Ahto Täpsi

Karupere

 

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 

Tavapärane, et vanemal viljakal emakarul on kolm poega, aga ka meie metsades on trehvatud nägema emaslooma viie karupojaga, kes kõik ühesuurused ehk siis möödunud talvel ilmavalgust näinud.

Loodusest leitavat toitu jääb sügisega üha vähemaks. Nii emasloomal, kui tema järelkasvul jääb toitumiseks veel umbes kuu aega, siis peab talvitumiseks vajalik rasvakiht olema saavutatud. Karude nuumaajast oleme juba varasematel aastatel korduvalt kirjutanud.

Septembri neljas nädal. Värvide sünd

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Hommik Navesti jõel 

Hommik Navesti jõel www.loodusemees.ee )

Sel nädalal tuli Suur Sügisene Maalermeister täiskuuvalguses ja alustas oma kunstnikutööd. Kuuvalgusest insprerituna võõpas ta hommikuks kogu ilma valgeks, suur valge hallalõuend oli meie aedades ja metsateedel. Ja et mahalaotatud lõuendile midagi sündima hakkaks, maalis ta hommikutaevasse korraga päikese ja kuu.

 Keskhommikuks said ka esimesed värvid paletile. Kaskedele sai tõmmatud lehekulda, vahtratele hõõguvpunast, toomingatele südalillat. Aga toomingatele hiilis ligi Tuulepoiss ja kattis enda vihurid toomingalehtedest kauni rüüga, toomingate ussjad mustad oksad on nüüd uinumas unne, kus näevad kevadist õitevalevust.

Varnja soos jõhvikal

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadio „Ilmaparandajas“ luges Kristel Vilbaste

Sel sügisel paistab olema popp rääkida seentest. Seenenäitusi korraldavad kõik, kes saavad. Ja nii võib jääda mulje, et mets on paksult seeni täis. Aga pole. Ja seetõttu on hea, et seenetargad meile selgeks õpetavad ka sellised seened, mida muidu korjata ei oskagi.

Ja kuigi öeldakse, et esimese külmaga lõpeb metsas seenesünd, siis jään siiski lootma, et ühe korvijagu seeni saan veel selleaastasele kolmele seenekastele lisaks.

Aga jõhvikatega on tänavu hästi. Nii hästi, et neid jagub rohkem, kui on korjajaid. Ja kuigi lähimad paigad on juba tihedalt läbi trambitud, on kaugustes ikka palju marju punamas ja läbikorjatud alade keskeltki võib tubli ämbritäie korjata.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.