Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lõpuks on Eestis taas aeg, kus kõik on taandunud tavapärastele radadele. Enam ei loitsi Eesti inimesed taevast vihma, vaid pigem paluvad Taevataadilt nutu jätmist ja seda, et nende nutuhoogude vahepeal külmapoisid ei käiks juba tärganud taimede ninasid näpistamas.

Sest suuremjagu taimedest on jõudnud juba teismeliseeast kaugemale, saabumas on lastekasvatusaeg, mil esimesed viljad valmima hakkavad. Vaid kolmandik taimerahvast lustib veel tolmupilvedes ja ootusrikastes emakasirutustes.

Pildid Tatyana, LK foorumist

Emaslind Tiiu ja koorunud kotkapoeg

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Suur- konnakotkaste pesaelu sai alguse juba 23. aprillil, kui emaslind Tiiu esimese muna munes, teise muna munemine võtab suurtel lindudel aega ja seda nägime pesas 27. aprillil.

Suur-konnakotkastel ongi pikk haudeaeg ja esiku koorumiseni kulus nelikümmend päeva ehk 2. juunini.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tähelepanelikul Loodusvaatluste maratonil osalejal võib õnnestuda märgata mitmeid silmapaistvaid ning ka haruldasi liblika- ja linnuliike.

„Aastaliblikat, kelleks sel aastal on kuslapuu-sõrmiktiib, vaatlejad ilmselt ei leia, kuna tema elab vaid saartel, aga ka sealt ei ole teda lihtne leida – ta on vähearvukas, väike, märkamatu,“ tõdeb Tartu Ülikooli entomoloog Villu Soon.

Samas võivad maratonil osalejad kohata kaitsealuseid liblikaliike nagu mustlaik-apollot, kes on Eestis levinud lokaalselt ning Kesk- ja Lääne-Eestist puudub, ning väikeste populatsioonidena sobivates elupaikades elavat teelehe-mosaiikliblikat.

Narva juga Kreenholmi suurelt sillalt 22. mai 2019 umbes kell 13:15.

Vesi lastakse Venemaal asuvast hüdroelektrijaamast kanjonisse Narvas ja Ivangorodis seoses toimuva konverentsi "Piiriäärne sümmeetria" ("Приграничная симметрия").

Video: LINK

Narva joast geoloog Kalle Suuroja järgi (lühendatult)