Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja Margus Ellermaa leidis eile, 30. mail Ruhnu saarelt seni Eestis nägemata punakurk-põõsalinnu (Sylvia cantillans), kelle pesitsusalad asuvad Vahemeremaades ja talvitusalad Aafrikas Sahara lõunaosas. Kuna punakurk-põõsalind eksib Põhja-Euroopasse suhteliselt sageli – näiteks Soomes on punakurk-põõsalindu vaadeldud üle 40 korra seega oli ta oodatud eksikülaline ka Eestis. Punakurk-põõsalind on Eesti linnuliikide nimestikus 390. liik.

Ruhnu saarel vaadeldud punakurk-põõsalinnu fotod ja laulu salvestise leiab eElurikkuse andmebaasist.

Veebikaamera pilt Ice Age, LK foorumist

Kell oli 9.40, kui esimene kuldnokapoeg lendu läks

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Aga nagu tavaliselt tuleb järgnevatel lennuaval pisitasa julgust koguda ja eks vanalindude nägemine annab esimesele lennule veidi julgust juurde.

Teine kuldnokapoeg lahkus pesakastist kell 11.35, kolmandal võttis julguse kogumine täpselt tunni ja viimane, neljas jättis pesakasti tühjaks kell 14.45.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Vikipeedia

Kuutõverohi mu akna all

Kuutõverohud mu akna all hüüavad: “Räägi minust! Räägi minust!”.

Kuutõverohud on kenade kuljustega taimed, kelle kohta mu tütar Aotäht ütleb, et nad on nagu suured piibelehed, aga neile on õite kohale kenad lehetutid pähe seotud. Lükkan neist rääkimise siiski edasi, sest järgmine kuutõve ja ööskõndimise aeg tuleb alles 16. juunil täiskuuga.

Harilik sealõuarohi

Pildid Wikipedia, Sven Pruul ja Arne Ader

Kuhikmürkel

Kuhikmürkel                Morchella conica

Väga maitsvad seened, mida võib ilma kupatamata tarvitada st värskelt. Kummastust võib tekitada lihtsalt nimi „mürkel“.

Fotod Arne Ader

Kevadkogrits ( www.loodusemees.ee)

Sademeid on kohati jagunud normist rohkemgi ja seeneleidudest räägitakse suisa avalikult. Nädalavahetusel võiks metsa vaatama minna sest järgmisel nädalavahetuse võib juba hilja olla ehk kirjeldatud seente aeg hakkab mööda saama või kui trehvab ka leidma ei sünni vanad seened enam süüa. 

NB! värskelt kevadkogritsaid toiduks tarvitada ei tohi sest on ohtlikult mürgine. Kindlasti ei tohiks korjata vananenud seeni, mille servad juba kuivama hakanud. Alles poole tunnise rohke veega kupatamise järel võime hakata mõnd maitsvat seenerooga valmistama

Kevadkogritsaid kasvab üle Eesti ja mõni leiukoht võib seenelist rikkalikult üllatada. Otsida võiks liivastest männikutest. Kevadkogritsad kasvavad nii pinnasel, aga ka okaspuude kõdupuidul.