Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Rahvakultuuris õnne ja viljakust sümboliseeriv valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elab inimese lähedal ning on seega hästi tuntud. Valge-toonekurel on tähtis roll ka lindude rände uurimise ajaloos: nimelt seletati lindude talvist kadumist fantaasiarohkete teooriatega, nagu talveuni merepõhjas või hiirteks muutumine, kuni 1822. aastal leiti Saksamaalt üks valge-toonekurg, kellel oli kaelas Kesk-Aafrikale iseloomulik nool. Kuna selliseid isendeid leiti veel, viis see teadlased mõttele, et linnud lendavad talveks mujale.

Foto Arne Ader

Põldlõokesed ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Ilm oli igati sobiv, keskpäeval seitse soojakraadi, lisaks nõrk taganttuul. Ilmaprognoos pole järgmiseks nädalaks ränduritele just sobiv. Nädalavahetusel igat sorti sadu ja järgmise nädalala öötundideks  kuni kahekohalisi külmakraade, aga tulnud linnud on. Põldlõokeste põhiränne oleneb muidugi ilmadest, aga algab vast tosina päeva pärast, kestes paari nädala jagu.

Fotod Arne Ader

Hallhaned ( www.loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Lõunakaarte tuuled toovad meile rändlinde.

Varakevadine hallhanede ränne jääb vähemärgatavaks kuna saabutakse väikestes salkades, vahel ka paaridena sest hallhanepaare lahutab tavalisemalt vaid ühe osapoole hukkumine.

Hallhaned saabuvad meie läänerannikule ühtede varaseimate ränduritena, kes sisemaale satuvad harva. Tähelepanelikud ja ettevaatlikud linnud jäävad toituma orasepõldudele, heina- või rannakarjamaadele. Toitutaksegi maapinnal, harva vees ujudes.

Vastlapäeva looduses salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Künnivares ( www.loodusemees.ee )

Künnivares      Corvus frugilegus

Künnivaresed, suured ja märgatavad linnud on meil ühed varasemad kevadekuulutajad ja vähearvukad talvitujad. Kuid künnivaresed pole niivõrd igapäevased, kui nn paigalinnud - hallvaresed.