Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Mida põngerjad teavad huntidest?

Avapilt
Sisu

Laura näitab poistele, mille poolest erineb koera pealuu hundi kolbast.
Foto: Helen Arusoo


Hundiuurija Laura Kiiroja näitas lastele rahvuslooma kolpa ning lasi kilekotist ka ehtsat hundikarva katsuda Tallinna Linnupesa lasteaias, kus kolmveerand tunnise loengu käigus sai saalitäis põngerjaid võsavillemi kohta uusi teadmisi.


Mida te huntide kohta teate? - küsis Laura mudilastelt. Vastati: 


 - et hundid söövad jänkusid;
 - et hundid karusid ei söö, kuna nad on üksteise jaoks liiga tugevad;
 - et inimene on hundist tugevam, kuna tal on püss;
-  et hundid uluvad;
 - et elavad metsas.

Talilinnukaamera - põhjatihane

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Põhjatihane

Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Aasta liblikas - kuslapuu-sõrmiktiib

Eesti Lepidopteroloogide Selts valis tänavuse aasta liblika

Foto Kaidi Kivi

Kuslapuu-sõrmiktiib

 

Kuslapuu-sõrmiktiib        Pterotopteryx dodecadactyla

 

Päris haruldane liblikas, keda Kaidi Kivi pildistas 26. juunil 2016. aastal Hiiumaal. Muuhulgas on  liik jäädvustatud Eesti Lepidopteroloogide Seltsi logol, kes tänavuse aasta liblika valis: http://www.lepidoptera.ee/

Talilinnukaamera - salutihane

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Tihastest, kes talilinnukaamera ette satuvad, tunneb ära ka salutihase, endise nimetusega sootihase. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad meelsasti ka lindude toidumaju – lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka taimede seemned.

Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jõuab, siis teadke, et salutihasel on kombeks soetada mustadeks päevadeks talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästi arenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitab asju meelde jätta. Võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.

Kuidas kopral kopra-aastal läheb?

Avapilt
Sisu

Kesktalvel kobras palju ei liigu – loom tegeleb talvevarude tarbimisega ja hangib siit-sealt juurde, kui vaja.
Foto: Tarmo Mikussaar

Eesti oludes sobib kobras elama looduslikel veekogudel - jõgedel ja järvedel. Kui piiber
asustab aga maaparanduse kaudu juurdevõidetud alasid, on pahandus kerge tulema: tema eluks vajalik tegevus põrkub inimese majandushuvidega. Paisutuse tulemusena liigniiskuse all kannatav mets kuivab ja põld muutub mädaks. Loomulikult ei taha ükski maaomanik sellise olukorraga leppida ja „kurjategija” langeb kiusamise ohvriks. Lõhutakse paisutustammisid, pesakuhilaid ja varjeurge eesmärgiga loomad minema peletada. Kasutust tegevusest on stressis nii koprad kui inimene. Lahenduseks on sobimatutest kohtadest kogu koprapesakonna ära küttimine, see tegevus tuleb jätta jahimeeste hooleks. Küttide kiituseks peab ütlema, et igas jahtkonnas on mõni „kopraspetsialist”, kes suudab tekkinud probleemi lahendada.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.