Foto Arne Ader

Tuttvart

Tuttvart     Aythya fuligula

Läbirändavaid tuttvarte kohtame novembri lõpuni. Sügisrände ajal kohtamegi neid kevadega võrreldes arvukamalt. Rändureid võis olla umbes kolmekümne tuhande ringis ja talvitumagi jääb neist mingi osa avaveega merelahtedele.

Kohata võime tuttvarte nii siseveekogudel, aga kindlateks vaatluskohtadeks võib pidada nii Matsalut, kui Haapsalu Tagalahte, Väikest väina, Käina lahte… Meie veekogudes pesitses tänavu kuni viis tuhat haudepaari.

Lennupildis on iseloomulikult näha kenad valged tiivavöödid.

Koostatud Keskkonnaameti ja EJS andmetel

Keskkonnaamet kinnitas septembris sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikuks küttimismahuks 5575 isendit.

Eesti jahimehed on etteantud mahust küttinud 31. oktoobri seisuga 1487 metssiga. Metsadest on leitud 32 metssea korjust, mis on maetud ja hukatud seakatku tunnustega 19 isendit.

Tabel: Keskkonnaamet

Siiani on enim metssigu kütitud Hiiumaal (455 isendit), kuhu siiani pole Eestis seakatk jõudnud. Väikseim küttimisaktiivsus on Põlvamaal, kus on oktoobri lõpu seisuga kütitud vaid 25 metssiga.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vahemere-äärse rabapistriku (Falco peregrinus) asurkonna kasvu on seostatud kõnnupistiku (F. biarmicus) taandumisega Itaalias. Kuigi laia levila tõttu ei ole liigid globaalselt ohustatud, on mõlema liigi arvukus siiski madal: kõnnupistrikke on Itaalias 123–147 paari, rabapistrikke 700–800 paari. 1980. aastatel rabapistriku arvukus pestitsiidide tõttu kahanes, kuid nende keelustamisest alates on liigi arvukus jõudsalt kasvanud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jugapuu  marikäbidega 

Nädal  algas  sajuste  ilmadega.  Kõige  vihmasem  oli  teisipäev,  kui  ööpäeva  sajusummaks  kogunes  12  mm.  Päeval  võis  näha  põldudel  tallatud  kohtades  siis  veeloike,  mis  aga  sinna  kauaks  püsima  ei  jäänud. 

Ööd  püsisid  soojad  ja  miinuskraade  nädala  jooksul  õhus  ei  esinenud.  Kõige  madalamale  (+1,9  kraadini)  langes  õhutemperatuur  pühapäeva  õhtul.  Maksimaalsed  õhutemperatuurid  tõusid  esmaspäevast  pühapäevani  6...8  kraadini,  esmaspäeval  ainult  nelja  kraadini. 

Päikest  enamast  päeval  näha  ei  olnud  või  piilus  ainult  mõneks  minutiks  pilvede  vahelt.  Kõige  päikselisemaks  kujunes  pühapäev,  kui  päike  paistis  ilmajaama  andmetel  2,5  tundi.   

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Vooremägi

Kas olete vaadanud, kui ilus on praegu suvelõpul külvatud orasepõld. Ja veel lähemalt – kui õrnad ja lainjalt voogavad on need oraselehed, mis kõik ühest kohast välja võrsuvad, kui suur on see roheline põllupuhmas ning milline korrapära ja reastus on neis orasepuhmastes. Ja see tulevase vilja aura, mis nende rohepuhmaste kohal.

Kaunid on ka need suurte silmadega kitsekesed, kes seda smaragdrohelist orast krõmpsutamas käivad. Kuidas möödujat silmates nad hetkeks kangestuvad, siis otsekui ringmängus ringisebides arutavad, mida nüüd teha ja kuidas siis hüpetega kogu karjaga valgeid tagumikke välgutades jalga lastakse. Aga küllap märkate, et kitserahvas pole enam suviselt ruuge, vaid karvkate on sügiseselt hall, nagu see võsa, kuhu nad siirduvad.