Aasta Loom

Eelmisel laupäeval tutvusime mäger Matilda vapra iseloomu ja tema järglastega. Täna vaatame, kus see südi loom elab.

Kus mägrad on? Kas suvilasse kolinud? Linnakul käivad praegu vaid kährikud ja rajakaamerasse jäi ka lustakate põrsastega metseakari. 

Sarnaselt Saaremaa mägrakaamera linnakule on ka meie Harjumaa mägralinnakus kummaline vaikus. Mägrad on kadunud. Linnakul käivad regulaarselt vaid kährikud. Uurivad ja nuusutavad ettevaatlikult urusuudmeid. Sisse minna ei söenda. Ju ei peeta kindlust veel mahajäetuks.

Ühe hakkepuidu virna ümber nägin mängivad rebasekutsikad. See seletab ka natuke asjaolu, et läheduses aastaid olnud rebaseurud olid tänavu tühjad. Miks rebasepere hakkepuidu virna urgudele eelistas, seda ei oska öelda. Rebastele ja kährikutele lisaks võivad põlluäärsetes virnades elutseda veel halljänesed, ernevad närilised, nirgid ning kärbid. Metsas lisaks eelpool toodutele metsnugised ja veel mitmed näriliste liigid. Lindudest olen kohanud linavästrikku, punaselg-õgijat, pruunselg-põõsalindu, musträstast, käblikut, punarinda jne.

Mägralinnakutes elavad vahel mäkradele lisaks ka rebased ja kährikud, ent seoses muutustega puidukasutuses on viimastel aastatel nende elupaikade valik laienenud. Meie maastike uueks nähtusteks on hakkepuidu virnad. Nagu ikka, loodus tühja kohta ei salli ja nii on ka nendesse virnadesse ennast uued asukad rutuga sisse seadnud. Enamasti eelistatakse natuke pikemalt seisma jäänud hunnikuid. Seal elab nii karvaseid kui sulelisi.

Ühest paar aastat seisnud virnast leidsin tänavu kährikkoera kutsikad - meie metsade ühed armsaimad loomalapsed.

Kaamera on olnud uues paigas väga lühikest aega ja senini pole poegi näidanud. Murelikuks see veel ei tee, sest viimase nädala jooksul külastatud seitsme mägralinna juures, nii mandril kui saarel, avanes kõikjal siinsega sarnane pilt. Vähe paistis liikumist, üksikutest urgudest oli välja kaevatud liiva-mulda ja kusagil polnud poegade pisikesi jälgi. Vist vaikus enne tormi. Siiski, mägrakutsikaid on juba nähtud Läänemaal, kus kaks kutsikat olid omapäi seiklema läinud ja tulnud lõhna peale talu hoovi otse küpsevate lestadega suitsuahju juurde. Olid nii väikesed ja totud, et inimest ei peljanud – tahtsid kala.

Tiit Hunt