Uudised

Asjalikele teemadele vahelduseks ka üks kentsakam postitus. Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) üks kriimsilmadest sättis enda junnid vahvasti rajakaamera vaatevälja, andes meile kena videograafilise näite sellest, milline oluline infoallikas on hundijunn. Ei suutnud ükski mööduv suguvend asja uudistamata jätta!

Tekst: Laura Kiiroja

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Äsja raporteerisime, et Holland kuulub nende Euroopa riikide hulka, kus hundid varasemalt täielikult hävitatud olid ning kuhu nad alles hiljaaegu vaikselt tagasi on hakanud tulema. Viimase (2022. aasta) ametliku raporti kohaselt elab Hollandis hinnanguliselt 15 hunti. Seetõttu on sealsed kriimsilmad range kaitse all - küttida võib ainult erilubade alusel.
 

Allikas: LCIE 2022 “Assessment of the conservation status of the Wolf (Canis lupus) in Europe”
Tekst: Laura Kiiroja

Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) avaldas septembri algul värske hinnangu hundi liigikaitselise seisundi osas Euroopa eri riikides nii riigi kui populatsiooni tasandil.

20. sajandi esimesel poolel olid Euroopa hundid küttimise tulemusena väljasuremise äärel. Seejärel võeti allesjäänud kriimsilmad paljudes riikides kaitse alla. Kaitsealuse staatuse, aga ka näiteks metsade istutamise/kaitsmise ja aktiivselt haritavate põllumaade vähenemise tulemusena on hundid saanud Euroopas tublisti taastuda ning on tänaseks võrdlemisi heas seisus.

Loodusfotograaf Kalle Pihelgase rajakaamerasse jäi aprillikuus 15 päeva jooksul ühes ja samas kohas kolm eri liiki kiskjat: šaakal, ilves ja hunt. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto Leedu hundist: Valdas Vasiliauskas

Leedut vapustas septembris koletu juhtum. Kupiškise rajoonis olevat toimunud taplus hundi ja inimese vahel, milles inimene pääses napilt eluga, pussitades hundi surnuks. Kogu meedia kihas verdtarretavatest pealkirjadest, kuidas Leedu hundid juba inimesi ründavad. Sõnumit jagasid oma portaalides ka Leedu jahimehed. 12. oktoobril avaldati aga looma laibalt võetud DNA analüüsi tulemused. Tegu oli koeraga, kelle DNAs polnud jälgegi hundiga ristumisest.

Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Tarmo Mikussaar

Suhtumine hallivatimehesse pole Saksamaal muutunud, siiani on see kohati väga vaenulik nagu 350 aastat tagasi, mil Saksamaa osades paikades võeti vastu otsus võsavillemite lõplikuks hävitamiseks. Hundivastast kampaaniat on juba aastaid soovitud üleriigiliseks vaenuleegiks puhuda, aga seni pole see vaatamata pingutustele õnnestunud. Üritamine muidugi jätkub ja bluffimine pole korraldajate arsenalis tundmatu võte. 

Tekst: Helen Arusoo
Videod: Kiviõli I Keskkooli kaamerast, õpetaja Jaanika Meriranna eestvedamisel

Tekst: Laura Kiiroja
Kunstnik: Karoliina Kangur

Hiljuti avaldati Stockholmi ülikooli teadusuuring huntide ja koerte võimest inimestega lähedase sideme loomisel. 

Rootsi teadlased sotsialiseerisid võrdsetel tingimustel 10 hallhunti ning 12 alaska malamuuti. Huntide sotsialiseerimisega alustati kriimsilmade kümnendal elupäeval, millest alates kasvatasid neid inimestest kasuvanemad - nii nagu ikka sute sotsialiseerimisel kombeks.

Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) 20. sünnipäeval pärjati auhinnaga ka Eesti film «Suur soo», mille autor Remek Meel ja produtsent Riho Västrik tunnistasid filmi esilinastusel, et filmi peategelase Vello Vainura elu soojärve ääres on nende oma salaunistus – minna metsaüksindusse elama. Soos ja metsas on võimalik leida, mida me kõik otsime – hingerahu.

Tekst: Helen Arusoo