Uudised

Tekst: Laura Kiiroja
Video allikas: Newsner
https://www.facebook.com/watch/?v=901106540524023

Tekst: Laura Kiiroja

Karjavalvekoer Lembo. Foto: Mats Meriste
Tekst: Laura Kiiroja

2021. aasta sügisel ilmus teadusartikkel, milles uuriti seoseid lammaste murdmistega suurkiskjate poolt aastatel 2010-2015 kümnes Euroopa riigis. Uuringusse kaasati riigid, mis esindaksid Euroopat geograafilise asukoha, maastiku ja sotsiaalkultuuriliste tingimuste poolest võimalikult mitmekülgselt ning kus oleks kogutud piisava detailsusega vajalikke andmeid. Valitud riikideks osutusid Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Sloveenia, Horvaatia ja Kreeka.

Foto: Soome loodusfotograaf Lassi Rautiainen jälgis Kuhmos oma varjes 2005. aastal ühe hundi ja  karu haruldaselt sõbralikku suhet ja sai rea fotosid, kus hunt ja karu koos ringi liiguvad ja hullavad. Enamasti on kaks kiskjat ikkagi üksteisele konkurendid.

Tekst: Laura Kiiroja

Tekst: Laura Kiiroja

Kuna tegu on meie jaoks uue kiskjaga - kuigi mitte võõrliigiga! - on laiema avalikkuse seas teadmatust šaakali suhtes veel palju. Et šaakal on hundi sugulane,  oleme pidanud paslikuks teda aeg-ajalt ka rahvuslooma lehel lähemalt tutvustada. Seekord teeme seda suuruse võrdluses, et oleks näha, kui väike loom on tegelikult šaakal - pigem rebase kui hundi mõõtu.

Mõni nädal tagasi jagasime põdra ja hundi suuruse erinevust illustreerivat videot. Ka tänasel pildil on tegu rajakaamera kahe kaadriga, mis on üheks pildiks kokku pandud. Loomad olid samas kohas, kuid erinevatel aegadel. Nendel Minnesotast (USA) pärit kaadritel on šaakali asemel küll koiott, kuid arvestades, et koiott täidab Põhja-Ameerikas sama ökoloogilist nišši, mida šaakal Euroopas, on šaakal oma suuruse poolest koiotiga väga sarnane (kui, siis õige pisut väiksemgi).

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Diana Grandmaire

Kes jälgib Põhja-Ameerika loodus- ja keskkonnakaitselist poliitikat, teab, et USA presidendil Donald Trumpil õnnestus oma ametiaja lõpupäevadel veel üks keskkonnavaenulik otsus jõustada - hundid föderaalse kaitse alt eemaldada.

Taustainfoks niivõrd, et kunagi elasid hundid peaaegu kõikjal Ameerika Ühendriikide mandriosas ning eeldatav hundipopulatsioon oli 250 000–500 000 isendit. Valitsuse poolt sponsoreeritud laiaulatusliku hävitustöö tulemusena olid hundid USAst (v.a Alaska) 1930. aastateks sisuliselt kadunud.

USAs Minnesota osariigis tegutseva Voyageurs`i hundiprojekti teadlased panid kokku kaks samas kohas, kuid mõnenädalase vahega salvestatud rajakaamera videot, näitamaks huntide ja põtrade suuruse erinevust.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Voyagers Wolf Project

Tekst: Helen Arusoo

Eesti jahimeeste seltsile saadetud video šaakalist ja neljast hõõguvast silmapaarist  jäi Ivar Mariste rajakaamerasse Märjamaal Konuvere kandis.

On haruldane, et šaakal on rannikust nii kaugele tulnud – üle 30 kilomeetri. Ilmselt on ta rännanud mööda Kasari jõe luhta sisemaa poole, sest koerlastele on külmunud jõed talvel heaks liikumisteeks. Siin on ilmselt tegu üksiku loomaga, kes on ringi rändamas. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Diana Grandmaire

Hiljuti jäi Kanada uudistes silma artikkel Alberta provintsi veisekasvatajast Joe Engelhartist, keda kolleegide seas “hellitavalt” hundiarmastajaks kutsutakse. Engelhart on nimelt otsustanud vastuvoolu ujuda ning kasutab oma loomade kaitsmisel eranditult mitteletaalseid kiskjatõrjevahendeid.

Tekst: Laura Kiiroja

Kasvatada last, kes hunti hirmutavaks ja kurjaks ei pea, on vanematele keeruline ülesanne. Tundub, et igas Disney multikas (“Lumekuningannast” “Kaunitari ja koletiseni”) ning igas muinasjutus (“Punamütsikesest” “Kolme põrsakeseni”) on hunt peamine ohuallikas, kes mitte ainult pole koletu kuri, vaid tal on ka kange isu just nende kõige paremate tegelaste järele. Õpetada lapsele, et hunt ei ole tegelikult halb, on justkui tuuleveskitega võitlemine.