Fotod Arne Ader

Põdrakärbes

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste nuhtlust nädalavahetusel veel marjametsades eriti polnud, aga põdraradade ja soolakute läheduses kiusajaid liikus.

Nukust väljunud kärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend jääb paarikümne meetri kanti ning tegu ongi kehvade lendajatega.

Teada annab Tiit Kändler, www.teadus.ee

juht.mõte

Peame oma probleeme lahendama omaenda aru ja oskusega, viima neid kas teenitud lunastuseni või ärateenitud katastroofini ilma taevahäälte targa nõuta. Pealegi, kas seda nõu võetakski kuulda?

Ernst Öpik (1893 - 1985), eesti astronoom

suve.kool

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt silmata tutkast.

Tutkas (Calidris pugnax) on Eestis väga haruldaseks muutunud luhtade ja rannaniitude haudelind, kelle arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 vaid 10-30 paari.

Siiski on ta rändeperioodil aprillis-mais ja juulis-oktoobris rannikul ning ka sisemaa märgaladel kohati väga arvukas. Näiteks 12.05.2002 peatus Tartumaal Aardla poldril hinnanguliselt vähemalt 5000 tutkast.

Haversi rannas nähakse enamasti tutkaste väikseid salkasid, kuid näiteks 14.09.2006 vaadeldi seal 300 lindu.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pühapäeval, 20. augustil alanud linnujahihooajal saabub Eestisse mitu tuhat jahituristi. Paraku osad neist ei hooli meie seadustest ega jahinduse heast tavast ning kasutavad keelatud jahivõtteid. Kuigi Eesti seadusandlus võimaldab tapatalgute korraldamist, siis kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõikidest hea tava rikkumistest teada andma Keskkonnainspektsioonile.