Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Uus raamat: “Meie mürgiseimad taimed"

Kirjastus Varrak

Ain Raal ja Kristel Vilbaste on nii eraldi, kui kahekesi koos kirjutanud palju raamatuid. Populaarseimad „Eesti ravim­taimede” kõik kolm osa.

Nüüd on autorid jõudnud meie taimede ohtlikuma seltskonna juurde. Selgub, et meie looduses leidub üle paari­ kümne taime, mis võivad lausa tappa! Mõne mürgisus on üldteada, mõni teine seevastu on aga tavainimesele täielik üllatus, kuigi võimalus kohata teda looduses või aiaski on üsna suur. 

Et ikka mõnusasti looduses käia julgeksime, tuleks neid taimi kindlasti tunda.

Lisaks taimede kasvukohtadele, äratundmisõpetusele ja teabele, kuidas nad meie organismis kurja teha võivad, annavad raamatule erilise väärtuse huvitavad sissevaated ajalukku ja rahvapärimusse.

Varsakabjad jääises loigus

Pildistas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Varsakapjade kasvukohad on hommikul Alutagusel jääs

 

Harilik varsakabi      Caltha palustris

 

Lõokesetalve külmad ööd kestavad. Varsakabjad on mitmeaastased suvihaljad rohttaimed tulikaliste sugukonnast, kes kasvavad jalad vees.

Kasvukohad jäävad märgadele heinamaadele, luhtadele, veekogude kaldaaladele, kraavidesse. Aga õitsevale taimele ilma kummikuteta juurde ei pääse.

Kas tunned Eesti loodust? Metsalinnud

Linnuviktoriini koostas ja pildistas Arne Ader, loodusemees.ee

Sinitihase pesa

Sinitihase pesa

Eesti metsades pesitseb sadakond linnuliiki. Järgnevas viktoriinis tuleb neist ära tunda veerand.

Kuigi valikus on omajagu tavalisi metsalinde, lisab seekordsele väljakutsele raskust asjaolu, et kolmandikul juhtudest tuleb liike määrata munade põhjal.

See viimane pole muidugi kiusu pärast, lihtsalt munapühad on saabumas!

Võistlusviktoriin kestab kuni 20.04.2025.

Mine küsimusi lahendama: LINK

Müüdist huntide käitumise tõlgendamisel - kes toitub esimesena?

Sisu

Ilmselt on teist paljud kuulnud levinud müüti, et hundikarjas sööb “alfa” alati esimesena. Just seda see ütlus ongi - müüt.
Tekst ja video: Laura Kiiroja

Hundikarjas on tegelikult kaks domineerimishierarhiat - emaste ja isaste vaheline. Ehk juhtloomi (aegunud nimetusega “alfasid”) on alati kaks - juhtemane ja juhtisane. Miks? Sest domineerimine käib eeskätt paaritumisõiguse üle. Muude ressursside osas kehtib huntide puhul reegel “mis minu käes, see minu oma”. Nii ka toidu puhul.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.