Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Tähnikvesilike kevadine rännuaeg

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Talvituvad tähnikvesilikud 

Talvituvad tähnikvesilikud 

 

Tähnikvesilik      Triturus vulgaris

 

Kevadiste ja soojemate ilmadega hakkavad tähnikvesilikud rändama oma talvituspaikadest sigimisveekogudesse. Teist meie salmanderlasest harivesilikku võime looduses veel kohata ainult Lääne-Virumaal ja Kagu-Eestis.

Vesilikest levinuimat tähnikvesilikku on harivesilikust päris kerge eristada.

Millised hundid on inimesele ohtlikud ja mis selliseid olukordi tekitavad?

Avapilt
Sisu

Hundi märkamine maanteel pole põhjus muretsemiseks.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar 

 

Detsembris 2024 valmis Euroopa Liidu rahastatud teadusprojekti LIFE WILD WOLF julgeid ja inimesega harjunud hunte käsitlev teaduslik raport, mis on juba avaldatud ka Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (LCIE) lehel ning edastatud Euroopa Komisjonile. Arvestades, kuivõrd kärmelt ka meie meedias kõiksugu hundi silmamisi inimesele ohtlikeks ja hundi käitumise osas ebanormaalseks tembeldatakse (eriti kui hunti on silmatud päise päeva ajal või inimasustuste lähedal) on oluline selgitada, millistel kriteeriumitel ja kui tihti tegelikult võib kokkupuude hundiga viidata probleemisendile.

 

Kas Te keltsavaksikuid tunnete?

Pildistas ja kirjutas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Keltsavaksik

 

Keltsavaksik         Alsophila aescularia

 

Keltsavaksik koorub nukust viimase lume sulamise ajal märtsi lõpus ning lennus võime neid märgata kuni aprilli lõpuni. Liblikas kannatab ka väikeseid miinuskraade, mistõttu külmad kevadööd teda „maha veel ei murra“.

Emane liblikas on erinevalt isasest hoopiski ilma tiibadeta ja teda võib kohata vaid puutüvedel kükitamas.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.