Illustreeriv materjal Liz, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Näis kauaks jätkub sisse tungida püüdval emaslinnul kannatust. Video Jõgevamaa pesalt, aga võõras must-toonekurg käib ka Karula pesal ja seegi peaks olema rõngastamata emaslind. Kui midagi täpsemat, katsume teada anda

Jõgeva pesal toimus peale keskpäeva rüselus millesse sekkus ka isaslind Jan, kes võõra pesalt välja tõukas.

Hea, et silma järgi hinnates on munad seni terveks jäänud.

Salvestused Liz, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Varahommikul oli võõras emaslind jälle pesal. Arvata on, et lind ööbis lähikonnas.

Väljatõrjumine pesalt käis rahulikumalt, kui eile ehk anti mõista, et kolmas on pesal liigne.

Eilne video: LINK

LK foorum hoiab toimuval silma peal: LINK

Keskkonnaameti meeldetuletus

Pildistas Mai Kala

Prügi lõkkes

Keskkonnaamet tuletab kõikidele volbritule tegijatele meelde, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Igal aastal jõuab Keskkonnaametini teateid lõketest, kus põletatakse materjale, mis on kahjulikud nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Näiteks alles eelmisel nädalal saime teada, et Jõgevamaal põletati lõkkes vanu rehve. Seepärast on just kevadel, aiatööde ja grillihooaja alguses, hea meelde tuletada soovitused õues tule tegemiseks.

Hea on pidada meeles põhireeglit: õige on panna oma volbrilõkkesse vaid puhast puitu ja paberit.

Pildistas LK-team

Lepiklilled

Harilik lepiklill       Chrysosplenium alternifolium

Lepiklilled eelistavad märjemaid kasvukohti: märgatavad on lepiklillede kogumid põllupeenardel, märgades lodumetsades või veekogude kaldaaladel.

Värvuselt hele-kollakasroheliste õite ja samas toonis lehtedega lepiklilled on õitsedes omapärase väljanägemisega.

Ümber õisiku moodustavad lehed kena krae, mis omakorda taime täksiliste servadega ja lihavatele kõrglehtedele toetuvad.

Lepiklille mingi teise taimega segi ajada on mõeldamatu.

Keskkonnaameti soovitus

Karulaugu lehed aprillis

Kaitsealuse karulaugu lehti võib mõistlikus koguses oma tarbeks looduslikest kasvukohtadest korjata. Osta ja müüa tohib vaid aiast või kasvandusest pärinevaid karulaugutaimi ja -lehti.

„Karulauk on III kategooria kaitsealune liik, mida ei leidu loodses kõikjal Eestis, kuid paremates kasvukohtades võib olla hästi levinud. Mõistlikus koguses taimelehtede noppimine heale kasvukohale liiga ei tee ja seda võib teha,“ seletas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Et karulaugu kasvukoht säiliks, tuleb aga hoiduda ühelt taimelt liiga paljude lehtede ära korjamisest ning taimede tallamisest. Kohas, kus on näha vaid üksikud karuaugulehed, võiks jätta kaitsealuse taime puutumata.