Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Video: Hundiemade imetamise aeg

Sisu

Videos näeme Ameerikas Indiana osariigis Wolf Park loomapargis elanud hunt Dharmat. Dharma on kenasti inimestega sotsialiseeritud ning lubab oma lemmikinimese, Dana (kes on õnneks ka sobivalt väikest kasvu) urgu kutsikaid filmima. Dana tasub Dharmale külalislahkuse ja kannatlikkuse eest maiustega. Tänu Dana ja Dharma sõprusele õnnestub ka meil näha, milline üks hundiurg seestpoolt välja näeb ja kuidas hundiema seal kutsikatega toimetab.
Video autorid on Tom O'Dowd ja Dana Drenzek.

FILMIVARAMU: Nõialoom

ERR arhiiv

LINK

Autorifilm valmis Rein Maranil Eesti Telefilmis 1981 aastal.

Kõre on Eesti üheteistkümnest kahepaikse liigist ohustatuim. Veel nelikümmend aastat tagasi laialt levinud liigil on tänapäeval vaid viisteist elupaika.

Kõre elab avatud maastikus – liivikutes ja madalmurustel rannaniitudel, sigib sealsetes madalates soojades veekogudes, kus pole kulleseid söövaid kalu ja talvitub kivi- või liivakuhilates.

Nime on saanud kõre kaugele ulatuva kõriseva hääle järgi. Varem oli see hääl kõikjal rannaniitudel tavaline, nüüd võib kõre pulmalaulu kuulda vaid üksikutes liivakarjäärides, liivikutel ja rannaniitudel Eesti lääneosas, Harju- ja Pärnumaal.

Meeldetuletus: veekogude ääres on mootorsõidukitega liikumine keelatud

Keskkonnainspektsioon annab teada

Keskkonnainspektsioon tuletab puhkajatele ja loodusesse minejatele meelde, et veekogude kallastel on väljaspool teid autode, ATVde, krossirataste ja muude mootorsõidukitega sõitmine keelatud.

Keelust üleastumisi esineb aastaringselt, kuid probleemid sagenevad kevadel ja suvel, kui inimesed suunduvad loodusesse puhkama ja vaba aega veetma. Nii on Tartumaa inspektorid käinud sel nädalal Vorbusel korrale kutsumas Emajõe kaldale sõitnud kalamehi. Kahel õhtul on jõe äärest tagasi suunatud 13 autot.

Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul viidatakse enamasti siltide ja keelumärkide puudumisele, mistõttu ei olda piiranguvööndist ega seal sõitmise keelust teadlikud. Samas on ka neid, kes inspektorite autot nähes hakkavad kiiresti ümber parkima.

Miks lagled varakult ja kiiresti kadusid?

Olukorda selgitab Aivar Leito

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagled

 

Valgepõsk-lagle      Branta leucopsis

 

Tähelepanelik linnuhuviline kindlasti märkas, et kevadel peatunud valgepõsk-lagled lahkusid üsna varakult, valdavalt juba mai teisel dekaadil. Enamasti toimub nende läbiränne ja äraränne meilt mitme lainena 15-25 maini.

Valgepõsk-laglede kevadrände mudeli järgi on nende stardimoment peatuspaigast Eestis samaaegselt nii juhuslik kui ka determineeritud kusjuures ükski faktor eraldi ei ole määrav üheselt.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Hall - kärbsenäpp

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Hall-kärbsenäpp istumisoksal

Hall-kärbsenäpp istumisoksal

Eestis elab kolm lindu, kes inimesega silmitsi elada tahavad. Suitsupääsuke, hall-kärbsenäpp ja linavästrik. Suitsupääsuke on neist kõige julgem, aegajalt võtab ta ette lennutuurid kohe inimeste toas, ei pelga pesa ehitada inimelamutesse või kõrvalhoonetesse. Küllap just seetõttu on ta ka meie rahvuslind.

Linavästrik käib meil õues kogu aeg kannul, niidad sa siis muru ja kohe masina taga on ta putukaid otsimas või kaevad maad – ta peaaegu hüppab hargi kõrval, kui mõnd putukat näeb.

Hall-kärbsenäpp teeb oma pesa meie majade juurde kõikidele ripakile jäetud asjadele – olgu see siis seina najale toetatud harjavars, elektrikapp või kuuri viimata linnutoidumaja.

Hall-kärbsenäpist ma seekord rääkida tahangi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.