Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kristalne härmatis

Möödunud nädala alguses tugevat külma veel ei olnud. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeval -8,2 °C. Nädala teiseks pooleks muutus ilm korrast külmemaks ja minimaalsed õhutemperatuurid langesid kahel ööl (reedel ja pühapäeval) alla -24 kraadi, lume pinnal alla -30 kraadi.

Lehtpuude ilu kuni 30 mm paksuse härmatisega 

Foto Arne Ader

Nurmkana

Osale Linnuvaatleja määramisvõistlusel.  NB! Vastuseid ootame 28. veebruarini.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus kestab veebruarist novembrini. Iga kalendrikuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajad ja edasijõudnud. Kuna mõlemas raskusastmes korraga osaleda ei saa, valib raskusastme osaleja ise.

Sookurg Ahja 5 lugu, autorid Maxence Lamoureux & Arnaud Devroute

Filmi esilinastused Tartus:

28. veebruaril kell 17:00,  LUS maja (Struve 2)

1. märtsil kell 12:00,  EMÜ peahoone aula (Kreutzwaldi 1a)

2. märtsil kell 15:30,  Tartu Elektriteater (Jakobi 1)

Filmi „Free like a crane“ (D'autres terres plus douces) näol on tegu kahe Prantsusmaa loodusdokumentalisti Maxence Lamoureux’i ja Arnaud Devroute poolt vändatud filmiga sookurgedest ja nende rändest.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Fotod Arne Ader

Lumehelves kindal

Iga päev saame väikese, kerge, õhulise ja pakaselise lumelisa. Selliste ilmadega on lumehelbed suured ja kaunid. Kes meist poleks langevat lumehelvest kindale püüdnud ja lapsena neid ka maitsnud?

Kuidas see väike ime tekib? 

Lumehelbe keskmeks peab olema kondensatsioonituumake ehk imepisike „tolmutera“, mille ümber veemolekulid kinnituvad. Külmunud vesi on heksagonaalses ehk kuuekandilises olekus kõige stabiilsem ja sellise kuju moodustumiseks kulub ka vähe energiat. Niisiis kõik lumehelbed kasvavad pilves sarnase skeemi järgi.