Eesti Kalastajate Selts annab teada

* Ahinguga püük on keelatud, kui märkad ahinguga kedagi toimetamas (hargiga kala löömas), on tegemist röövpüügiga - helista 1313.

* Hargiga toimetajaid leiab enamasti madalates jõe osades, reeglina kärestike all ning järvede madalates osades ning üleujutatud luhtadel - kui märkad, helista 1313

* Märka ka madalate jõe- ja järve osade ääres 2-3m pikkusi, ühest otsast laasitud vaiu (selliseid paraja luuavarre jämedusi), need on röövpüüdjate ahingute varred. Tegemist on röövpüüdja vahendiga ning ta tuleb sinna varem või hiljem kalu tapma.

* Kui märkad vart koos ahingu metallosaga (meenutab harki / kahvlit) - helista 1313.

* Kui märkad ahingu metallosa metsas (reeglina lehtede alla peidetuna) - helista 1313.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Täna kella poole kolme paiku saabus emaslind Kati – oh seda mõlemapoolset rõõmu.

Karl saabus 4. aprilli hommikupoolikul ning on viimase viie päevaga „kodu“ päris korralikult okstega kindlustanud  ja värsket sammalt pesamaterjaliks toonud.

Vanalinnud on veetnud möödunud sügisesest lahkumisest saadik omaette elu, erinevates talvituskohtades – muidugi on rõõm üle hulga aja kokku saada.

Pildistas ja kirjutas Urmas Tartes

Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

Lapsuliblikas        Gonepteryx rhamni

Kevadel võime kohata lendamas nii kollaseid, kui valgeid liblikaid. Vaatamata pealtnäha suurele värvierinevusele on tegemist ühe ja sama liigiga – lapsuliblikas.

Värvuse vahe tuleb liblika soost – isased lapsuliblikad on tumekollased, kuulutades päikesepaistelist ning sooja suve.

Foto Vello Keppart

Harilik karikseen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Kasvama hakkasid karikseened juba hilissügisel, aga nähtavaks muutuvad rohkem aprilli ja maikuus. Mandril leidub neid pea kõikjal. Varakevadiselt värvitus võsastikus torkab ju pisemgi värvilaik silma. Karikseened kasvavad maapinnal juba kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel.

Fotod Arne Ader ja Vello Keppart

Näsiniin

Harilik näsiniin         Daphne mezereum

Enne puude lehtimist õitseb segametsade alusrindes väheharunenud ning madal põõsas, vahel mõni üksik oks. Alusmetsa elanik peab võitlema valguse eest ning õitsemisega tuleb kiirustada.

Taim eelistab lubjarikast kasvukohta, samuti kergelt soostunuid, aga viljakaid muldi - näiteks  sarapuude aluses, päikesepoolsemas kasvukohas. Näsiniin on levinud üle Eesti, kuid massiliselt ei kohta taime kusagil.