Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Aasta Keskkonnateo auhindade jagamine

Keskkonnaministeerium annab teada

Parimaks keskkonnateoks valiti Peeter Hermiku organiseeritud puisniitude taastamine Matsalu rahvuspargi aladel

Üldvõidu pälvis sel korral Läänemaalt pärit õpetaja Peeter Hermik, kes on Matsalu rahvuspargi alal taastanud ligi 10 hektari jagu puisniitu. Läänemaal on kokku umbes 100 hektari jagu puisniite, mistõttu on Hermiku panus keskkonnateadlikkuse tõusus kui ka pärandkultuuri säilitamisse vägagi arvestatav.

Peeter Hermiku keskkonnategu võitis ülekaalukalt ka rahvahääletuse. Aasta Keskkonnateo auhinnaks on 5000 eurone preemia, lisaks õigus kasutada keskkonnamärgist.

Must-toonekure pesakaamera Londonis toimunud pooleaastane etteaste jätkub kevadel Taiwanis

Tekst: Kaido Einama

Eelmisel nädalal külastas Eestit Taiwani kunstitudeng Pei-Hsin Chen, kes paigaldas eelmisel kurekaamera hooajal kuueks kuuks Londonisse avalikku kohta Looduskalendris näidatava must-toonekure kaamera installatsiooni. Pei-Hsin ise põhjendab projekti „Real Life / Real Time“ tegemist vajadusega näidata noorema põlvkonna inimestele ehk kõigile alla 50-aastastele londonlastele kogemust loodusest, kuna linnastunud inimesed puutuvad juba väga vähe kokku kõige sellega, mis metsas toimub ja teavad sellest vähe.

Hirveplatsil

Ekraanitõmmised, video ja kirjutis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvede talveaeg paistab minevat normaalses rütmis, midagi eriskummalist pole hirveplatsil senini märgatud. Kuid kunagi ei tea, sest mõne päeva eest nägi Uno (Uuno on mees, kes metsaelanike hea elu eest hoolitseb) läheduses oleval sihil hundi jälgi. Susi kaamerasilma ette sattumisest jäi puudu vaid paarkümmend meetrit.

Esimesed pullid saabuvad söödaplatsile juba õhtul kella poole kuue paiku ja neid võib siin näha vaheaegadega hommikuni välja. Harvem on siia tulnud hirvelehmad ja vasikad, külmalaine ajal tulid nad kohale suurema karjana koos pullidega ja omaette. Mida aeg edasi, seda sagedamini näeme segakarjasid. Hinnanguliselt käib söödaplatsil kokku umbes 30 erinevat hirve.

Talilinnukaamera - hallpea-rähn

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Fotod Arne Ader
 

Hallpea-rähn, emaslind

 

Hallpea-rähn          Picus canus

 

Talvisel ajal söötmiskohti külastavatest kirjurähne oleme juba vaadelnud, külaliste hulka võib sattuda ka hallpea-rähn, aga mitte roherähn ehk meltsas, kellega nimetatut kiputakse segi ajama - roherähnid on meie looduses täiesti haruldusteks muutnud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.