Kirjutas ja pildistas Ave Liivamägi

Siklased (Cerambycidae) on mardikad, kelle keha on kiitsakas ja tundlad pikad. Paljude siklaste kattetiivad on värvikirevad, teistel aga puukoorekarva mustriga. Valmikuid kohtame suvel taimede õitel ja lehtedel ning puutüvedel. Siklaste vastsed, keda nimetatakse tõukudeks, aga arenevad puidus. Kuna puit on toitainevaene, siis võib vastsete areng kesta mitu aastat. Sellest tulenevalt on mõned siklased metsakahjurid. Siklaste liigid eelistavad üht või mõnda kindlat puuliiki.

Fotod Arne Ader

Punane leeder

Punane leeder              Sambucus racemosa            

Must leeder                  Sambucus nigra

Lastele leedreid tutvustades peaksime toonitama, et tegu on nn “mittesöödavate“ marjadega ning seemned viljades on mürgised. Mürgistuse tunnust väljendab oksendamine.

Fotod Arne Ader

Rootsi kukits

Rootsi kukits        Cornus suecica

Rootsi kukitsat leiame nii meie saartelt, kui Põhja-Eesti soostunud niitudelt või rabastuvast metsast, vahel ka mererannikult. Turbaväljade servades kasvamine viitab, et taim eelistab happelist, niisket, eelistatavalt päikeselist või poolvarjulist kasvukeskkonda.

Rootsi kukits on sedavõrd silmajääv oma „rootsipunaste“ viljadega, et raske oleks mööda minna.