Pääsusaba Papilio machaon
Tõepoolest, üheks meie kauneimaks päevaliblikaks peetakse pääsusaba - suure ning silmatorkavana on ta kergelt äratuntav - tiibade siruulatusega kuni kaheksa ja pool sentimeetrit. Tagatiibadel märkame pääsusabadele iseloomulikke kannuseid. Liblika kirjelduse jätame täna lugejatele see pole keeruline – proovige.
Selle nädala video alguses satub toiduotsinguil üksik metsseakult linnakust mööda jalutama. Silmanud rajakaamerat, ehmub korraks. Veel näeme laanepüü emaslindu ja musträstast. Lõigu lõpus jõuab ka majaperemees ise retkelt koju.
Pääsusilm Primula farinosa
Pääsusilmade niisketes kasvukohtades on muld eelistatavalt lubjarikas. Neid kauneid õitsejaid leiame mitte ainult niitudelt, pea kõikjalt Eestist, aga hajusalt.
Hämmastavalt kauneid kasvukohti leidub mandri looderannikult ning saartelt, kus õitsetakse pea täies ilus.
Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste
Laevapõhjad keset metsa.
Kui Lahemaa Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik mind kevadtalvel Oandule matkapäevale allikatest kõnelema kutsus, siis tegime omavahel kokkuleppe, et mina räägin Eesti allikatest, aga tema näitab mulle ja ka teistele huvilistele Lahemaa põnevamaid allikaid.
Käik Lahemaale sai teoks kevade kõige ilusamal ja mõnusamal ajal – pole veel sääski, aga ümberringi rõkkav linnulaul ja puhkenud õied.
Tõsi, minu loengu ajal ei tulnud taevast tilkagi vihma, aga kogu retke aja sadas kevadist allikarammu. Üsna tihedat. Aga seda ei saanud ilmale sugugi pahaks panna, sest vett maa ihales. Ja eks allikad toituvadki vihmaveest.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.