Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lina-tähtöölane

Lina-tähtöölane          Autographa gamma

Lina-tähtöölane on tavaline meile saabuv rändliik, kes jõuab lennates isegi Lapimaale. Liblikad saabuvad meile koos soojade tuultega Lõuna-Euroopast, alates mai teisest poolest kuni oktoobrini. Suvel võib Eestis areneda ka kohalik populatsioon. Liblikaid võib kohata niitudel, põldudel, metsades, aedades jne.

Foto Urmas Tartes

Kuututlase röövikud puulehel

Kuututlane         Phalera bucephala

Valmiku ehk liblikana on kuututlane varjumise meister ning näeb puhkeasendis välja nagu murdunud kaseoks, lendamas võisime neid kohata maist juulini (vaata alumist pilti).

Välja ilmusid aga kuututlaste kaunid röövikuid, nooruse veedavad nad kambakesi toitudes, täiskasvanud röövikud liiguvad üksikult ringi.

Mitmetoidulise liblika röövikuid leidub kõikjalt, kus leidub toiduks sobivaid lehtpuid ka pärnadel ja tammedel ning neid kahjustatakse päris ohtralt.

Nukk talvitub metsakõdus või mulla ülakihis.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Veebikaamera pilt Linnurabast 2010 aastal

Täiskuu neljapäev on nüüd möödas, igaüks kogenud seda täiskuud omamoodi. Seekord on paljude suurim soov, et täiskuu ilma ometi soojemaks pööraks. Vete-uurijad ütlevad, et tavapärane augustikuu vihmanorm on juba ammu ületatud, Lõuna-Eesti põllud ja heinamaad paksult vee all.

Tundub, et sel aastal on vesi sulisemas ka huntide kõhu all, sest suurematest huntide lambamurdmistest veel kuulda ei ole. Aga Mikk Sarv ütleb, et lisaks ilmamuutusele uskus vanarahvas, et täiskuu annab ka huntidele loa lammaste murdmiseks.

Tõsi ta on, et just sel ajal murravad hundid oma poegi õpetades koduloomi kõige rohkem. Enam murdvat siiski karjast välja tõrjutud või üksikuks jäänud isashundid. Nemad on kõige ohtlikumad.

Kirjutas ja pildistas Ave Liivamägi

Siklased (Cerambycidae) on mardikad, kelle keha on kiitsakas ja tundlad pikad. Paljude siklaste kattetiivad on värvikirevad, teistel aga puukoorekarva mustriga. Valmikuid kohtame suvel taimede õitel ja lehtedel ning puutüvedel. Siklaste vastsed, keda nimetatakse tõukudeks, aga arenevad puidus. Kuna puit on toitainevaene, siis võib vastsete areng kesta mitu aastat. Sellest tulenevalt on mõned siklased metsakahjurid. Siklaste liigid eelistavad üht või mõnda kindlat puuliiki.