Fotod Arne Ader

Viupardid. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Viupart       Anas penelope

Tõeliselt arvukaid läbirändjaid ei kohta me ainult rannikualadel vaid kõikidel suurematel veekogudel ja sageli poldritel. Meil pesitses viuparte kuni sadakond paari, aga seda vaid idapoolsetel aladel. Ränne võib olla arvukas veel oktoobri esimesel nädalal, aga tegelikkuses kestab ränne oktoobrikuu lõpuni. Sügisränne on kevadrändest arvukam. Talvitujaid võib meie rannikumeres kohata vaid üksikuid.

Pildistas ja ülevaate kirjutas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ja kõik nad on tiivakirja ning värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Tume-hallavaksik on levinud kogu Eestis, aga tavalisem siiski lääne pool, kus neid kohati võib esineda isegi massiliselt. Liblikavalmikuid kohtame sagedamini tammikutes ja puisniitudel ning seda septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani.

Video salvestas Ahto Täpsi

Admiral       Vanessa atlanta

Meile maikuus saabuvad rändurliblikad olid veel kolmekümne aasta eest suurteks haruldusteks nii admiral, kui ohakaliblikas. Kohata võime neid sügisesel ajal tõepoolest kõikjal ka linnades – tegu on ju rändliblikatega.

Fotod Kaarel Kaisel ja Arne Ader

Merivart

Merivart      Aythya marila

Alustuseks peaks teadma, et merivartide pesitsemine piirdub meil ainult üksikute pesitsuspaaridega, aga tundraaladel pesitsenud läbirändajaid on palju ja mitte ainult rannikul vaid linde märgatakse ka sisemaa veekogudel, aga mitte nii arvukalt, kui rändajad rannikul. Sukelpartide rändeseltsingud toituvad peamiselt rannakarpidest, vähkilaadsetest, harjasussidest, pisilimustest, aga meile talvituma jääjad parema puudusel ka veetaimedest.

Kuidas merivarte ära tunda?  

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude sigimisperiood on ajastatud kattuma toiduobjektide optimaalseima kättesaadavusega ning seega on pesitsuse õige ajastamine lindude jaoks ülimalt oluline. Toiduobjektide fenoloogia muutumisel uuritakse lindude kohanemist sellega tavaliselt pesitsusaja alguse muutuste registreerimise kaudu. Soome teadlased, kelle kasutada on aukartust äratav hulk andmeid linnupoegade rõngastamise aja kohta, vaatavad asja aga uue nurga alt.