Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Emaslind Heljul on teine muna pesas

Kaljukotkas ehk maakotkas        Aquila chrysaetos

Nii nagu sai arvatud, et nädalavahetusel võime näha teist muna nii ka sündis. Vaheaeg oli neli päeva.

Nüüd veidi kaljukotkaste munadest:

Tuttpütiaasta teadusuudis

Lindude suremus on reeglina kõrgeim talvel, mil toitu napib. On teada, et paljude värvuliste talvine ellujäämus sõltub taimede seemnetest – madala viljakusega aastal võib seemnetoiduliste lindude suremus olla kaks korda suurem tavapärasest. Seepärast rändavad paljud linnud talve lähenedes lõunapoolsetele aladele, kus leidub rohkem süüa.

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Esimesi põldlõokesi kohati mandril juba enne Vabariigi aastapäeva ja Saaremaal veelgi varem.

Kui esimestena saabusid isaslinnud, siis emaslinnudki peaks juba kohal olema sest nemad saabuvad umbes paar nädalat hiljem.

Kolme meil kohatava ja läbirändava lõokeseliigi välimus on suhteliselt sarnane ning täna nimetame nad lihtsalt ära, lisades Arne pildid.

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet jätkab haneliste heidutusjahi uuringuga laiemal alal

Keskkonnaamet lubab 15. märtsist 15. maini üle Eesti kindlaksmääratud põldudel jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele ja saada soovitusi järgnevateks perioodideks.

Kevadel rändavad haned ja lagled Euroopa keskosas asuvatest talvituspaikadest läbi Eesti oma pesitsuskohtadesse Siberi tundraaladele. Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.