Kuvatõmmis äsja ekraanidele jõudnud filmist „Olemise ilu“

Fred on sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938. aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. 1953. aastal lõpetas Tallinna 20.keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli, bioloog-zooloogi erialal 1958 aastal. 

Juubilari esimene töökoht oli Hiiumaal, kus ta õpetas Emmaste lastele bioloogiat, keemiat ja geograafiat. Hiljem töötas TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis, 1962.aastal läks aga Looduskaitse Valitsuse inspektoriks.

Selles ametkonnas jätkas Fred Jüssi läbi kõikvõimalike nimemuutuste ja ümberkorralduste aastani 1975. Sellest ajast vabakutseline publitsist ja looduse populariseerija, jäädes enda sõnul eelkõige ikka zooloogiks.

Ülekande võimaldab Teetormaja

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas

otsestriim | uudised | foorum

Hallhüljeste poegimise aeg on alanud.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metsakäharik kuusiku all
Ilmad püsisid jätkuvalt normist soojematena, aga muutlikena.

Keskmine õhutemperatuur kõikus -0,4...5,0 °C piires. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmel päeval üle viie kraadi, ulatudes teisipäeval 6,5 °C. Nädala minimaalne õhutemperatuur (-3,1 °C) registreeriti neljapäeval.

Mustrid jäätunud loigul

Sageli kattusid veeloigud hommikuks jääga, maapind külmus pinnalt, teed muutusid libedaks. Kolmel hommikul tekkis maapinnale hall.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kalad, kalmaarid ja koorikloomad on toiduks miljonitele lindudele ning inimestele – toidurohkuse korral saavad teineteise kõrval hakkama paljud liigid. Kuid toidu vähenedes muutuvad erinevad liigid nagu merelinnud ja inimene konkurentideks. Tänapäevaste püügilaevadega on võimalik lühikese ajaga suur hulk loomust püüda ning seeläbi merelindude arvukust piirata.

Merelinnud on kalalaevade igapäevased saatjad. / Foto: William Randle, Flickr.com

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pildi talilinnukaamerast napsas IceAge, LK foorumist

Nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nägid osalejad esialgsetel andmetel üle 22 000 linnu vähemalt 60 liigist.

Esmaspäeva hommikuks olid oma andmed ornitoloogiaühingule edastanud 1200 linnusõpra, kes tegid vaatlusi 700 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas viiendiku vaadeldud lindude koguarvust. Esiviisikusse mahtusid veel põldvarblane, siisike, rohevint ja hallvares. Tavapärasest rohkem kohati hallrästaid, samuti leiti üks haruldane talvituja mustpea-põõsalind.