Hallhüljeste seirekaamera
Ülekande võimaldab Teetormaja
Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas
otsestriim | uudised | foorum
Hallhüljeste poegimise aeg on alanud.
Ülekande võimaldab Teetormaja
Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas
otsestriim | uudised | foorum
Hallhüljeste poegimise aeg on alanud.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Metsakäharik kuusiku all
Ilmad püsisid jätkuvalt normist soojematena, aga muutlikena.
Keskmine õhutemperatuur kõikus -0,4...5,0 °C piires. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmel päeval üle viie kraadi, ulatudes teisipäeval 6,5 °C. Nädala minimaalne õhutemperatuur (-3,1 °C) registreeriti neljapäeval.
Mustrid jäätunud loigul
Sageli kattusid veeloigud hommikuks jääga, maapind külmus pinnalt, teed muutusid libedaks. Kolmel hommikul tekkis maapinnale hall.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Kalad, kalmaarid ja koorikloomad on toiduks miljonitele lindudele ning inimestele – toidurohkuse korral saavad teineteise kõrval hakkama paljud liigid. Kuid toidu vähenedes muutuvad erinevad liigid nagu merelinnud ja inimene konkurentideks. Tänapäevaste püügilaevadega on võimalik lühikese ajaga suur hulk loomust püüda ning seeläbi merelindude arvukust piirata.
Merelinnud on kalalaevade igapäevased saatjad. / Foto: William Randle, Flickr.com
Eesti Ornitoloogiaühing annab teada
Pildi talilinnukaamerast napsas IceAge, LK foorumist
Nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nägid osalejad esialgsetel andmetel üle 22 000 linnu vähemalt 60 liigist.
Esmaspäeva hommikuks olid oma andmed ornitoloogiaühingule edastanud 1200 linnusõpra, kes tegid vaatlusi 700 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas viiendiku vaadeldud lindude koguarvust. Esiviisikusse mahtusid veel põldvarblane, siisike, rohevint ja hallvares. Tavapärasest rohkem kohati hallrästaid, samuti leiti üks haruldane talvituja mustpea-põõsalind.
Foto: National Museum Wales
Merekarp
Merekarp Rangia cuneata
Mehhiko lahte peetakse nimetatud liigi , Teadaolevalt leiti võõrliiki Euroopas esmakordselt 2005. aastal Antwerpeni sadamas. Sealt levis liik Belgia rannikule ja juba viis aastat hiljem Läänemerre, leiti Visla jõe suudmealalt. Esmaleid Pärnu lahes oli 2014.aastal ja möödunus aastal juba Soome lahe idaosas.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.