Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Talilinnukaamera - tutt-tihane

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otswww.linnuvaatleja.ee

Foto Uku Paal

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaamera toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Tutt-tihane

Tutt-tihane / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Veega seotud jõgede linnud - jäälind

Foto Sven Zacek

Jäälind saagiga

Jäälind saagiga

 

Jäälind        Alcedo atthis  

 

Kesktalvise veelinnuloenduse aegu kohtame allikalistel jõgedel „hea õnne“ korral tegutsevat jäälindu.

Kui tõeline talv peaks saabuma, võib neid kauneid sulelisi jääda meile talvituma kuni sadakond, tegutsetakse jäävabade jõgede, ojade, aga ka allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses. Hetkel võime kohata veel Kesk- ja Lõuna-Euroopasse rännuteel olevaid jäälinde.

Talvine veelindude loendus - luiged

Fotod Arne Ader

Kühmnokk-luiged tormis. Alliklepal, 9. Jaanuaril 2005

Kühmnokk-luiged tormis. Alliklepal, 9. Jaanuaril 2005 ( www.loodusemees.ee )

Järgmisel nädalavahetusel on loenduse kesksed päevad, aga samuti lähevad arvesse kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused ja seda ka siseveekogudel. Tutvustame talvisel ajal arvukamalt esinevaid liike.

Erilist tähelepanu pööratakse rahvusvahelisel vaatlusel tänavu just laulu- ja väikeluikede loendusele, seega oleks oluline üles märkida talvitavate luikede pesakondade suurused (tänavusuviste luigepoegade sulerüüd on veel hallikad).

Meie suuremaid veekogusid pole olematu talv suutnud jääga kaanetada, seega võib loendus huvitavaks kujuneda.

 

Talilinnukaamera - musttihane

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otswww.linnuvaatleja.ee

Fotod Uku Paal ja Mati Kose

Talilinnukaamera ees on aeg-ajalt märgatud teistest Eestis pesitsevatest tihastest vähearvukamat musttihast. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 15 000-25 000 isendit – võrdluseks on rasvatihaste talvine arvukus Eestis kuni 1,5 miljonit isendit.

Musttihane on Eesti tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must, põsel suur valge laik, kuid hea on teda eristada valge kuklalaigu ning tiival oleva triibu järgi.

Musttihane

2020. aasta loom on nahkhiir

Avapilt
Sisu

2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõigile neljateistkümnele Eestist leitud nahkhiireliigile, kelle kohta kogutakse niipalju andmeid kui võimalik.

„Ootame siinkohal inimeste abi: suviste nahkhiirekolooniate kohta on meil vähe infot, aga selleks, et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad,“ kõneleb nahkhiireuurija Lauri Lutsar. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoonetes. „Nahkhiiri saame me tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja omavahel suheldes,“ kommenteerib Lutsar. „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui inimesed ise ühendust võtavad ja küsivad. Selleks võib pöörduda Eestimaa Looduse Fondi või Keskkonnaameti poole.“

Kuidas kindlaks teha, kas kodu lähedal tegutseb nahkhiirte koloonia, selleks annavad nõu eksperdid ka nahkhiiresõprade Facebooki grupist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.