Foto Arne Ader

Päikeseloojang (www.loodusemees.ee )

Tänavune kalendrisügis lõppes „musta maaga“ ja pikka ning pimedat ööd võib selge taeva korral valgustada vaid kuusirp.

22. detsembri ööl algas kalendritalv, aga kas on meil veel lootus valgetele jõuludele?

Talvine astronoomiline pööripäev ja päikeseiseisaku aeg on jõudnud oma teekonna lõunapoolseimasse punkti. Päeva pikkuseks mõõdame vaid mõni minut üle kuue tunni. Õues liikujaile veel tunnike hommikust või õhtust hämarikku. Öö pikkuseks jääb seega pea kuusteist tundi.

Silmavalgust jagub Lõuna-Eestis pea veerand tunni võrra kauemaks, kui Soome lahe lõunakaldal. Ka läänepoolsetel suursaartel on päev kröömike pikem, kui Peipsi rannikul.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader ( www.loodusemees.ee )

Mäletate, et rääkisin siinsamas kuu aega tagasi sellest, kuidas valida paika, kui tuleb tung maale kolida.

Üks oluline, võib olla kõige olulisem, asi jäi nimetamata. Maal ei ole elu ilma puhta kaevuveeta.

Seega, kui olete maale kolimas, siis kiigake kõigepealt kaevu või uurige, kas see üldse olemas on. Ja tähtis ei ole vaid vee puhtus, vaid ka see, kui palju seda on.

Eile, 19. detsembril avalikustas Eesti Ornitoloogiaühing traditsioonilisel aastalõpu koosviibimisel ühingu logo konkursi tulemused. Konkursi võitis Valdek Alber kavandiga "Vidiit 2019".

Paremuselt teiseks tunnistati Reet Rea-Smythi kavand ning kolmanda koha vääriliseks Lauri Säraki kavand.

Võidutööl on kujutatud suitsupääsukest, kes joonistub taustast välja mustade (negatiivis valgete) pindade abil. Töö aluseks on võetud ornitoloogiaühingu senine logo, millelt on eemaldatud ovaalne sinine taust, kaasajastatud graafikat, kirjatüüpi ning selle paigutust. Autori eesmärgiks on säilitada logo visuaalset järjepidevust.

Konkursile esitasid 58 osalejat kokku 89 kavandit. Töid hindasid ornitoloogiaühingu nõukogu üksteist liiget.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Kuuse-käbilind       Loxia curvirostra

Värvikate kuuse-käbilindude arvukus sõltub „käbiaastast“, aga käbilinde peetaksegi hulgulindudeks sest ka pesitsema jäädakse sinna, kus toitu leidub. Pesitsemisega tehakse algust olenevalt ilmadest kas juba veebruari kuul, aga märtsis on neil igal juhul munad pesas.