EOÜ annab teada

Äsja ilmunud teabelehest Tiirutaja saab lugeda Riin Viigipuu artiklit, kuidas saavad linnud hakkama tänapäeva maailmas, kus müra on peaaegu igal pool.

Ilmus ka viimane osa aasta linnu retrospektiivist ja markide ajaloost.

Linnuhuviliste lugude rubriigis jagab oma meenutusi ja mõtteid Jaak Tammekänd.

Nõuandeid öörände jälgimise ja ööhäälte lindistamise osas jagavad Tarvo Valker ja Uku Paal.

Värsket numbrit saab lugeda veebis:

https://www.eoy.ee/pics/792_Tiirutaja_46.pdf

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

4. osa

Järgnevate päevade ilm metskurvitsate rännet ei soosinud ning 25. novembriks oli küll mõneti staatiline, kuid ikkagi ettearvamatu olukord: viis meie satelliitneppi oli jõudnud Inglismaale ning neli olid enda (ajutiseks) peatuspaigaks valinud Skandinaavia (vt rändekaart 1).

Rändekaart 1. Allikas: Club National des Becassiers

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsad on olulised Maa elurikkuse hoidjad. Mõned loomad, eriti need, kelle elupaigaks on metsade äärealad, suudavad kiiresti kohaneda metsa inimtekkeliste muutustega. Suuremaid metsaalasid vajavad loomad aga ei ole suutnud muuta oma miljonite aastatega kujunenud käitumist või elupaigaeelistust tempos, millega inimtegevus metsa ümber kujundab – seetõttu võib nende liikide arvukus kiiresti kahaneda. Tänaseks on Maa metsadest otsesest inimmõjust puutumata vaid kolmandik, kuid ka nende metsaalade osakaal on raiete või teede rajamise tõttu vähenemas. Näiteks aastail 2000–2013 vähenes Maa puutumata metsa pindala 7,2%.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõgeva veskijärv kallasjääga

Nädala algus oli talvine.

Keskmine õhutemperatuur püsis esmaspäeval ja teisipäeval -2...-3 kraadi piires, minimaalne termomeetrinäit langes -6...-7 kraadini ja maksimaalne tõusis null kraadi lähedale. Sadas vähest lund ja maad kattis õhuke lumekord. Muld oli nädala alguses talinisupõllul külmunud ligikaudu 10 cm sügavuseni.

Taas sügisene maastik: roheline oras, raagus mets ja hall taevas

Tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.