Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Matkarada allikate ääres: võtsime ette Norra-reisi

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Niisiis, seadsime seekord sammud (rattad) Järvamaa poole, kus teatavasti asub Norra. Lähenetud sai lõuna poolt, sest nii on põnevam. Just lõunast viib Norrasse kitsas metsatee, mis kohati on üsna mudane. Ületada tuleb ka väike sild.

Sinnakanti jääb Endla looduskaitseala idaserv, mille kõige tuntumad matkamagnetid on Vilbaste allikad. Kui seal kopp või labidas maasse löödi, siis purskas maast vesi välja - nii nagu juhtus nõukogude ajal Oostriku jõe ääres ja mõisa-ajal samuti sama jõe servas. Üks puurauk purskab siiamaani ja kraavihallide poolt tabatud veesoon ehk Valtri kaev pulbitseb tee ääres praegugi.

Valged marjad ilmestamas halli sügisloodust

Fotod Arne Ader

Lumimari

Lumimari

 

Harilik lumimari        Symhporicarpos albus

 

Linnainimestele tuttav vaatepilt ja vähese valgusega hallis sügisilmas tagasihoidlik, aga silmatorkav. Aastakümneid tagasi kasutati lumimarju ohtralt haljastuses nii linnades, maal, kui koduaedades.

Lumimarja põõsad kasvavad püstiselt, sirgudes umbes meetriseks, mille tänavused peened võrsed on helepruunid (vaata alumiselt fotolt).

VIDEO: talvekasukas šaakalid

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

 

Kui novembri alul paistsid šaakalid veel välja üpris „kõhnad“, siis eileöises videos näevad loomad välja hästitoidetud ja täitsa ümarad vastses talvekasukas.

Hoolimata ahvatlusest ei hooli ettevaatlikud loomad peibutistest sest liigi geneetilises mälus on mälestused, kuidas neid on peibutistele lisatud mürkidega põlistel asualadel hävitatud.

Talvituma jäävatest vartidest

Foto Arne Ader

Tuttvart

Tuttvart

 

Tuttvart     Aythya fuligula

 

Läbirändavaid tuttvarte kohtame novembri lõpuni. Sügisrände ajal kohtamegi neid kevadega võrreldes arvukamalt. Rändureid võis olla umbes kolmekümne tuhande ringis ja talvitumagi jääb neist mingi osa avaveega merelahtedele.

Kohata võime tuttvarte nii siseveekogudel, aga kindlateks vaatluskohtadeks võib pidada nii Matsalut, kui Haapsalu Tagalahte, Väikest väina, Käina lahte… Meie veekogudes pesitses tänavu kuni viis tuhat haudepaari.

Lennupildis on iseloomulikult näha kenad valged tiivavöödid.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.