Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

9-10 päeva vanused rasvatihase pojad / foto: Margus Ots

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 5. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 83, sh algajaid 54 ja edasijõudnuid 29. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 20 ja edasijõudnutest 11 osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 5. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Fotod Arne Ader

Lamminiit luigelilledega

Harilik luigelill     Butomus umbellatus

Vast meie veekogude kaldaalade kauneim õitseja, keda leiab harvemini Põhja –Eestist.

Tugeva kasvu tagab vee all mudas arenenud võimas risoom, millest kasvavad välja taime jämedad varred ning juurmised lamedad lehed. Taim võib kasvada üle meetriseid ühelaiuseid, kolmetahulisi lehti.

Veel pikemaks kasvavad õieraod, mille tipus suur sarikas valkjasroosade umbes tollise läbimõõduga õitega. Tumepunased on nii varem valmivad tolmukad, kui taime emakas, aga märgata võime, et õietolm on kuldkollane. Luigelille nuusutamine üllatab meeldivalt.

Foto Arne Ader

Köömen

Harilik köömen         Carum carvi

Kõikjal õitsevad tagasihoidlikult, väikeste ning sarikaliselt paiknevate elegantsete õitega kaheaastased köömnetaimed.

Meie looduses on nad päris tavalised, kuigi hoiavad „inimese lähedusse“ ja kasvades inimmõjutatud taimekooslustes - asulate või talude ümbruses, niitudel, teede veertes… 

Taime vars on lühem ning peenem, kui teistel sarikalistel, kasvades vaid paarikümne sentimeetriseks kehvades ning jäädes alla meetriseks soodsates kasvukohtades – nõnda on ka köömne kasvukohta sügisesel seemnete kogumiseks ajal raskem leida.