Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Lühiajaline negatiivne kogemus mõjutab must-kärbsenäpi käitumist kogu elu

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.

Kahlajad Haversis - soorüdi

Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.

Loe ka: Haversi ranna kahlajaid saab nüüd ka veebikaamera vahendusel uudistada.

 

Haversi rannas peatuvate kahlajate tutvustamist alustame soorüdist (Calidris alpina), ainsast Eestis pesitsevast ning rändeajal kõige arvukamast rüdiliigist. Eestis kohtab soorüdi kahte alamliiki – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja tundrarüdi (Calidris alpina alpina).

Ujulehtedega penikeeled

Fotod Arne Ader

Ujuv penikeel

Ujuv penikeel

 

Ujuv penikeel         Potamogeton natans

 

Penikeelte liike on meie looduses kaheksateist, aga paljud on omavahel äärmiselt sarnased (allpool mõned fotod lisaks).

Kõige levinum ja tavalisem, ujuv penikeel on mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Suurtes kogumites märgatavana pole raskusi vähenõudliku taime äratundmisega. Vee omaduste suhtes ollakse leplikud, taludes isegi ajutist kuivale jäämist.

Jussi järvede autovabad jääaja-maastikud

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Põhja-Kõrvemaa oli eelmisel sajandil kaua enamuse meie jaoks suletud ja võib juhtuda, et tulevikus on see jälle osaliselt militaartegevuste pärast kinni, kuid praegu saab igaüks sellel jääajamaastikul uidata ja segama ei tule isegi autod. Jussi järvede kant on üks vähestest kohtadest, kuhu autoga ei pääse ja sellepärast on voorte vahele tekkinud jääaja-järgsete järvede kallastel alati vaikus.

Jussi järvedeni saab Koersilla parklast. Auto saab jätta sinna, Soodla jõe äärde parklasse (koordinaadid allpool). Tegemist on parajalt pika poolepäevase matkaga, isegi piknik mahub sisse. Kogu rada on hästi märgistatud, seega lihtne jälgida.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.