Tekst Meelis Uustal, Suvise aialinnupäeviku koordinaator

Foto Arne Ader

Hallrästas

Rästad, vindid, varblased, tihased ja punarinnad on oma esimese pesakonna üles kasvatanud ja enamus neist valmistub juba järgmiseks. Mõned neist võtavad selle ette samas pesas, teised aga otsivad endale uue pesakoha. Kuldnokad piirduvadki vaid ühe pesitsemisega, aga see ei tähenda, et nende pesakast nüüd kümme kuud tühjana seisab. Suure tõenäosusega on selle üürile võtnud piiritajad, kodu- ja põldvarblased või hoopis lepalind või väänkael. Ärge siis unustage seda päevikusse kirja panna!

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Vanalind viupoegadega

Hiireviu      Buteo buteo

Aeg lendab – äsja said noorlinnud rõngad jalga ja tänasest on suurem ja vanem viupoeg kuu vanune ( väiksem koorus 15. mail).

Nagu ikka katsub vanem nooremalt toidu üle lüüa ja kõik need muud vigurid, mida veebikaamera ees toimuvat vaatajad märganud on. Möödunud aasta oli nn viuaasta ja siis tutvustasime nende pesaelu põhjalikumalt.

Fotod Arne Ader

Laanepüü tibu

Laanepüü          Tetrastes bonasia

Laanepüüd tegutsevad aasta ringi nii maapinnal, kui puudel – nad on meie metsade põlisasukad ja paigalinnud. Need kanalised polegi nii haruldased, pesitsejaid jagub meie metsadesse kolmkümmend kuni kuuskümmend tuhat paari. Pesametsaks suht hõredamad metsad, kus niiske ja viljakas muld ning alusmetsaks rohkesti kuuske – maaspesitsejatele head varjumise võimalused. Meie suuremaid saari laanepüüd ei asusta.

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuu põõsad on tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ning keskel paiknevad tillukesed õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise „pärja“.  Äärisõied taimel ei vilju, nemad toimivad putukate ligimeelitajatena ning on steriilsed.

Kuigi lodjapuu kannab „puu“ nime on tegu kolme, nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga. Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ning viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel, madalsoodes…