Uudised

“Troonide mängu” fännid ilmselt mäletavad sarjas esinenud eelajaloolist hunti, keda inglise keeles nimetatakse dire wolf. Eesti keeles oleks tema nimetus otsetõlkes kohutav/õudne hunt, keda võiks hellitavalt kutsuda ka jubehundiks... Aga "Troonide mängu" raamatute ja seriaali eestikeelsetes tõlgetes on kasutatud nimetust "ürghunt", nii et nimetagem teda praegu sedasi.

Tallinna Vaba Waldorfkooli rajakaamera sai peale kenad kaadrid, kuidas suvekarvas emasloom naudib isalooma tähelepanu ja hellitusi, ja on näha, et nad "on koos". Šaakalid on ühed vähestest loomadest maailmas, kes elavad koos püsipaaridena nagu hundidki. Eestist võib veel nimetada kährikuid, mäkrasid ja kopraid.

Kusagil video keskel vaatavad nii ema- kui isašaakal üles puude latvade poole - näevad seal miskit ja see miski ehmatab neid. Ilmselt on tegu drooniga, lihtsalt pole häält kuulda.

Norras tohivad hundid elada siiani vaid 5% riigi territooriumil nõndanimetatud "hunditsoonis", võrdluseks - Eestis tohivad hundid elada kõikjal, kus leidub sobivaid elupaiku.
Foto: Valeri Štšerbatõh

Igal suvel koostab Keskkonnaagentuur aruande Eesti ulukiasurkondade seisundist. Nii ka tänavu. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte hundi käekäigust.

Arvukuse põhjal hinnates läheb Eesti hundil paremini kui viimase kümne aasta jooksul. Pesakondi ehk kutsikatega hundikarju oli 2020. aasta sügisel 31, seejuures neist kolm karja elasid osaliselt ka Lätis. Kõik pesakonnad sündisid mandril, saartel möödunud aastal hundikutsikaid ei sündinud. 31 pesakonda teeb 2020. aasta sügiseseks ehk jahihooaja-eelseks üldarvukuseks veidi vähem kui 300 võsavillemit kogu Eesti peale kokku.

Kuumalaine on raske hundisool, kellele on ta

Oleme siin rahvuslooma lehel ikka võimaluse korral jaganud põnevaid videosid huntide interaktsioonidest teiste liikidega. Päris paljudel videotel on selleks teiseks liigiks huntide toidukonkurent, karu. 

Juuni alguses kirjutasime huntide väikesekasvulisest sugulasest šaakalist, kes ka pealinna on elama kolinud. Hundid ja šaakalid ei ole küll teab mis sõbrad, kuid sellegipoolest väärib see hiljuti Eestis kanda kinnitanud keskmise astme kiskja ka hundilehel tähelepanu. Kui eelmisel korral rääkisime šaakali menüüst ning imestama panevast sotsiaalsest ja ökoloogilisest paindlikkusest, siis seekord selgitame, millised faktorid on võimaldanud šaakalil nii edukalt oma leviala laiendada ning milline on tema mõju keskkonnale.

Voyageurs Wolf Project hundiuurijad on taas kord püüdnud rajakaamerasse fantastilised kaadrid - seekord Half-Moon hundikarja kutsikatest. Sel aastal on karjal koguni kaheksa põnni! Voyageurs rahvuspargi rekord on üheksa hundikutsikat ühes pesakonnas. Tavaliselt sünnib huntidel aga 4-6 kutsikat.