Itaalia valitsus lükkas huntide tapmise ettepaneku tagasi

Pildil maremma tõugu karjakaitsekoer, kes on Itaalias levinud nii lamba- kui kitsekasvatajate seas.
Pildil maremma tõugu karjakaitsekoer, kes on Itaalias levinud nii lamba- kui kitsekasvatajate seas.
Sel nädalavahetusel on õige aeg teha esimene suurem ringkäik aias: kel juba pojad pesas, kes alles ehitab või kes käitub kahtlaselt, aga päris sotti ei saa. Munad või pojad on pesas varajastel pesitsejatel: kuldnokk, hall- ja musträstas, kodu- ja põldvarblane, metsvint ja punarind, talvike ja rohevint. Asustatud pesapaiga reedab poegade vali sidin või siis vanalindude aktiivsed lennud pesa ja toitumiskohtade vahet.
Eriti ideaalsed on need päevad kuldnokapesade kirja panemiseks. Praegu peaksid kõikjal üle Eesti kuldnokkadel pojad munast väljas olema, kuid väljalennuni on veel nädal-kaks-kolm aega. Vanalinnud käivad nüüd muudkui pesa vahet ja see on kindel viide kindlale pesitsusele, mis tuleks ka päevikusse märkida.
Video salvestas Crissy, LK foorumist
Must-toonekurg Ciconia nigra
Täna hommikul veidi enne poolt kümmet koorus munast viimane kurehakatis – seega kolm õde-venda nägid ilmavalgust 16. mail ja viimane 18. mail.
Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste
Rajakaamera pilt Ahto Täpsi
Karudel on jooksuaeg
Sel kevadel olen saanud mitmed olulised õppetunnid. Kõige olulisem neist on, et ära eales arva, et tead loodusest kõike. Ja tõesti, loodus on ettearvamatu.
Mõned nädalad tagasi postitasin oma sotsiaalmeedia lehele mõtte, et ma ei saa aru, miks inimesed hakkavad metsarajal karu jälgede järgi otsima. Et karu on nii suur ja võimas loom, et selge rumalus on temaga kontakti otsida. Sest see kontakt võib osutuda ühele poolele ohtlikuks. Inimesele.
Ja ei läinud päevagi, kui olin ise karujälgedega silmitsi.
Kas olete tähele pannud, et äkki on tekkinud murudesse, teeveerde ja ka põllule üks väikesele lapsele juba põlvini ulatuv rohuroheline taim, millel ilusad kuldkollased õied.
Enamus põllumehi ühmab, et “see va rakvere raibe”.
Aga ei sugugi, see on hoopis kaarkollakas.
Tõsi, ta on rakvere raipe ehk tõlkja sugulane ristõieliste sugukonnast, aga too hakkab õitsema ligi pool kuud hiljem. Rakvere raibe kasvab ka hoopis suurema kogumikuna.
Kaarkollakal areneb kevadeti mullusest juurejupist roheline leherosett, mille seeliku vahelt tugevad varred õhku viskuvad. Mis ajal see umbrohi kasvab ja sirutub ei märka enne, kui umbes mai keskpaigas, kui ta meil äkki kollased õied valla lööb.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.