Nädal metsas. Püha Jüri kutsikas.


Video Ame, LK foorumist
Kui emaslind Suvi hommikul veidi enne poolt kaheksat hetkeks pesalt tõusis oli kotkapoeg koorunud….
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Kolmkümmend seitse päeva haudumist külmas kevades, vahel suisa lumehanges.
Kotkapoeg koorus 18. märtsil munetud esimesest munast. Haudumisajast võime järeldada, et 5. aprillil purunenud muna oli 21. märtsil munetud.
Eile nägime munakoores auke ning kostis kotkapoja häälitsemast. Suurte lindude järelkasvul võtab munast koorumine rohkem aega, kui ööpäev sest tibu peab harjuma hapniku hingamisega.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Kirgaslill
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 5,5...12,0 °C piires. Temperatuurirežiim püsis kuni pühapäevani normist kõrgemana.
Kõige soojem oli il esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 21,2 °C. Kõige jahedamaks osutus neljapäeva ja reede vaheline öö, kui minimaalne temperatuur langes õhus 0,5 °C, maapinna lähedal -2,1 °C. Külmale ööle järgnes soe päev – reede päeval mõõdeti sooja ligi 19 °C.
Nädala lõpp kujunes soojade päevade järel harjumatult jahedaks ja väga tuuliseks. Laupäeval ulatusid tuuleiilid kuni 17 m/s. Pühapäevaks tuul mõnevõrra vaibus, kuid päeval oli päikest vähe näha ja termomeetrinäit tõusis ainult 9 kraadini.
Keskkonnaamet annab teada
Foto Leho Luigujõe
Väikeluiged
Langeva arvukusega väikeluikede kaitseks ja arvukuse tõstmiseks tuleb säilitada liigile toitumiseks sobivaid merelahtesid, -rannikuid ja luhtasid ning tagada lindudele rändepeatuse aegne rahu.
Ehki väikeluiged pesitsevad tundras, kuid edukaks paljunemiseks on väga oluline lindude talvitus- ja rändeaegne toitumus.
Eestis peatub rändel üle 10 000 väikeluige, mis on valdav osa liigi Loode-Euroopa asurkonnast. Kevadel eelistavad väikeluiged peatuda Lääne- ja Edela-Eesti rannikul, sügisel pigem Peipsi järve ääres. Olulistes rändepeatuskohtades, mida on Eestis ligi 30, tuleb tagada lindudele head toitumistingimused ja mitte pidada linnujahti. Valdav osa neist kohadest on juba kaitse all ja seal on ka jaht keelatud.
Rahvusloomaks kuulutati hunt
Jüripäeval, 23. aprillil kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.
"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu. "Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike."
Toome ära pöördumise täisteksti ja allkirjutajad:
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.