Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Lugeja mõtisklus: Mees metsas

Pildistas ja mõtiskles Kaisa Berg

Piltidel on 1,8 meetri pikkune mees. Statistiliselt loetakse metsaks maa-ala, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetrised puud piisava tihedusega. Seega, piltidel on kujutatud meest metsas. Iseasi, kas mees ise samamoodi arvab. 

Tema arvab hoopis, et mets tähendab kohta, kus ta saab pea kuklasse ajada, et puulatvu vaadata, ning aeg-ajalt kükitada, et seeni või mustikaid korvi panna. Piltidel kujutatud paikades ei saa kumbagi veel niipea teha. Kuused, männid ja haavad kasvavad keskmiselt 25-40 meetri kõrguseks. Selle kõrguseni jõudmine võtab veel aega. 

ELF asub nahkhiirte talvitusolusid parandama

SA Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Talvituvad tiigilendlased. Piusa koobastik

Talvituvad tiigilendlased. Piusa koobastik

Eestimaa Looduse Fond asub tiigilendlaste talvitustingimusi parandama ning koostöös Eesti Loodusmuuseumiga nahkhiiri ja nende eluviisi laiemalt tutvustama. Loodusesõbrad saavad nahkhiiri aidata talgutel kaasa lüües ning talvituspaikades nahkhiiri mitte häirides.

7. NÄDAL 12.2.2018.- 18.2.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Seekord on kolm nädalat järjest lumikate püsinud

Talv jätkus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -1...-12 kraadi piires.

Neljapäeva hommikul mõõdeti Jõgeva ilmajaamas minimaalseks õhutemperatuuriks -19,8 °C, mis on senise

talve kõige madalamaks õhutemperatuuriks Eestis. Lume pinnal registreeriti samal ööl meteoväljaku lähedal -25 C.

Puud olid tol hommikul härmas ja looduses avanes kaunis talvine pilt.

Teistel öödel esines külma tunduvalt vähem  minimaalseteks õhutemperatuurideks mõõdeti -3....-9 kraadi. Päeval tõusis termomeetri näit plusspoolele nädala jooksul ainult teisipäeval (maksimaalne õhutemperatuur 1,2 °C).

Kärestikel tegutsev talivõõras

Fotod Arne Ader

Vesipapp

Vesipapp

 

Vesipapp       Cinclus cinclus

 

Jäävaba kärestikulisele jõelõigu läheduses, mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt jälgima.

Kui veab võib märgata vesipapi ehk jõeköstri tegutsemist: nii vanarahvas seda lindu kutsus. Pappi märgates, jää paigale sest tegu on suht inimpelgliku ning valvsa linnuga. Lähemale katsu linnule saada sukeldumiste ajal sest Sa tahad teda ju pildistada… Talvisel ajal kohtame tegutsemas pigem üksikut lindu, harva paari, kuid juba märtsikuus otsivad papid omale paarilisi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.