Eesti Kalastajate Seltsi harrastuskalastajad

Haug, harilik haug ehk havi       Esox lucius

Haug on eestlaste ja meie hõimurahvaste seas on olnud alati silmapaistval kohal. Oli ju soomlaste Väinamöise kannelgi tehtud hiigelhaugi lõualuust ning arvestades meie eeposte sugulust, siis küllap oli haugilt „laenatud“ ka Vanemuise kannel....

Meie siseveekogudes on haug laiema levikuga, asustades isegi turbauke ja väiksemaid karjääre.

Pärandkoosluste Kaitse Ühingu kirjastus

Atlase koostasid ja toimetasid Toomas Kukk, Thea Kull, Ott Luuk, Meeli Mesipuu ja Peedu Saar.

Uus taimeatlas võtab kokku suurema osa Eesti taimestiku kohta viimasel kahel sajandil kogutud teabest. 1664 atlase kaarti kajastavad Eesti looduslike taimede, aga ka suure osa naturaliseerunud, kultuurist metsistunud ja tulnukana leitud liikide, alamliikide või hübriidide levikut.

Taimede levikut on kirjeldatud 6’ × 10’ (9 × 11 km) ruudustiku abil, mis on kasutusel ka paljudes Euroopa riikides. Levikukaartidel on eristatud liikide nüüdisaegseid ja ajaloolisi leide neljast perioodist: 2006–2020, 1971–2005, 1921–1970 ja kuni 1920.

Illustreeriv materjal Bea, Lk foorumist

Kass ehk kodukass     Felis catus

Uus külaline talilinnukaamera ees - öösel ja maru ettevaatlikult uudistades.

Välimuselt paistab tegu olevat hästi toidetud „uurimisretkel“ kodukassiga ja usutavalt pole toidumaja külalistel kassi kimbutamisi päevasel aja vaja peljata.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Tammispea rändrahn, vaade kirdest Aegviidu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1982

Rekord nr. 240       Kõrgeim rändrahn

Tammispea kivi on rändrahn Kuusalu vallas Tammispea külas. Rabakivist rändrahn on lagunenud mitmeks osaks. Suurima rahnu pikkus on 11 m, laius 5,4 m ning kõrgus 7,7 m. Kivi ümbermõõt on 27,7 m. Tegemist on Mandri-Eesti kõrgeima rändrahnuga.

Loe lisaks Eesti rändrahnudest: http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel852_848.html

Riigi Ilmateenistuse ülevaade

Pildistas Vello Keppart

Olid valged jõulud

Riigi Ilmateenistusa andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur 2020. detsembris +0,6 °C, mis on 2,6 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine -2,0 °C). Jõululaupäeval oli siiski lumi maas.

Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 7,5 °C (18.-19. detsember, Vilsandi) ja miinimumiks -9,6 °C (11. detsember, Narva).  Eesti keskmine sajuhulk oli 39 mm, mis on 73% normist (paljuaastane keskmine 53 mm).

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 12 mm (18. detsember, Ristna rannikujaam). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 18 tundi, mis on 87% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi). Päikesepaiste vähenemist peetakse kliimamuutusega kaasnevaks asjaoluks.