Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lepa-hammastutlane (isasliblikas)

Lepa-hammastutlane        Notodonta dromedarius

 

Lepa-hammastutlane on kogu Eestis levinud ja tavaline. Liblikaid võib suvel kohata puistutes, metsades, võsastikes ja aedades. Oma nimetuse on hammastutlased saanud röövikute seljal reana paiknevate kooniliste näsade järgi.

Isas- ja emasliblikad on mustri ning värvi poolest sarnased. Õrnem sugupool on ainult pisut suurem ja lendab tehisvalgusele harvem.

Foto Wikimedia

Nedrema puisniit on Eesti suurim

Eestimaa Looduse Fond kutsub 11.-14. augustil Nedrema puisniidule, kus teeme heina Eesti suurimal puisniidul nagu ennevanasti. Lisaks ootavad osalejaid mitmed põnevad õpitoad, Ööülikooli loeng Rein Maraniga ja pärimusmuusika. Süüa pakub Punase Raamatu Restoran. 

Fotod Arne Ader

Humal. Õitsev isastaim

Harilik humal         Humulus lupulus

Vääntaimed ehk liaanid on omasemad rohkem troopikale - meile väike eksootika.

Humal ronib mööda puid kuni kuue meetri kõrguseni, vahel harva ka kõrgemale. Osaliselt puituv vars väändub ainult päripäeva ning kinnitub konksogadega, mis asetsevad nii vartel, leherootsudel ning ka õisikuraagudel.

Humalatel on kahesugused õisikud: isas- ja  emasõisikud, mida leiame erinevatelt taimedelt – seega kahekojalised.

Isasõisikud on pikad ja hõredad, emasõisikud on alul väikesed, kuid valminult pikenevad nelja sentimeetrini, meenutades hõredat kuusekäbi.