Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Sood on märgalad, mille taastamisse palju panustatakse

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistasid Elo Raspel ja Uve-Rain Uusrand

Eesti märgalade rikkus läbi nelja aastaaja. Männikjärve rabamaastik Endla looduskaitsealal, Kasari jõe luht Matsalu rahvusparis, Raudna jõgi Soomaa rahvuspargis ning Käina laht koos Hiiumaa laidudega samanimelisel maastikukaitsealal

Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt märgalade päeva, et juhtida tähelepanu märgalade olulisele rollile meie looduses.

Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas – eri tüüpi märgalad katavad meie riigi pindalast ligi kolmandiku. Nendeks on madalad mere- ja rannikualad, jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad ning üleujutatavad niidud ja märjad metsad. 

Emakalad on poeginud

Foto Julian Fahrbach, VikipeediA

Emakala

 

Emakala ehk kiviluts         Zoarces viviparus

 

Vivipaarne emakala on meie vetes elutsevatest kaladest ainus elussünnitaja ja mõneti viitab sellele ka eestikeelne nimetus.

Oleme harjunud mõttega, et kalad koevad, aga emakaladel toimub sigimine üpris sarnaselt imetajatele. Isaskalad viljastasid emaskalu augustis, septembris ja detsembrikuus alustasid emaskalad sigimist ja sigimine kestis ka jaanuarikuus.

Algas Linnuvaatleja määramisvõistlus

Linnuvaatleja kutsub osalema, www.linnuvaatleja.ee

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Taas, juba kuuendat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel! Nii iga voorus osalenuid kui ka kogu võistluse parimaid ootavad ka sel aastal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini. Iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta, millele saab vastused teele saata sealsamas.

Noore looduskaitsja auhinna pälvis samblikeuurija

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Noore looduskaitsja auhinna pälvis samblikeuurija Polina Degtjarenko

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2021. a auhinna pälvis Tartu Ülikooli samblikuteadlane Polina Degtjarenko. Laureaat on panustanud aastaid aktiivselt Eesti samblike uurimisse ning löönud kaasa mitmesugustes teaduse ja looduse populariseerimisega seotud algatustes. Möödunud aastal oli ta harrastusteaduse algatuse „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik” üks eestkõnelejaid.

Auhinna andis laureaadile üle ELFi nõukogu liige ja kirjanik Jan Kaus. “Igati tore, et noore looduskaitsja auhind läheb inimesele, kes on keskendunud ääretult vanade organismide uurimisele ja kaitsmisele. Siin teostub järjepidevus selle sõna kõige sügavamas mõttes,” nentis Kaus.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.