Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Tarakvere allikas

Elu teeb vahel kummalisi keerdkäike. Alles see oli, kui mu hea sõber Sirje Penjam endale Tarakvere allikal uue maakodu välja laulis, nii et lühikese aja jooksul leidis ta endale lähikonnast tühjalt seisnud talu ja ka raha selle ära ostmiseks. Aga mulle meeldib see, kuidas lähikonna allikad on talle avanud nüüd ka oma südame.

Nädal enne jaani käisime koos vaatamas neid allikaid, mis ta lähikonna metsadest leidnud on. Ja kui alustasime matka taas rõõmsalt suliseva Tarakvere allika juurest, siis hea karge vee eest allikasse münti heites kadus tema soovimünt kohe liiva alla, mis on viiteks sellele, et tema soov täide läheb. Ehk oli selleks soov, et ümbruskonna allikad taas korda saaks.

EOÜ annab teada

Värskes teabelehes Tiirutaja on juttu lindude nakkustest ja uurimisest

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja juunikuu numbrist saab lugeda nii Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Raivo Männi artiklit lindude nakkustest kui ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Mari Remmi lugu, kuidas ta uuris roolindude rännet.

Värske numbri kaaneloos kirjutab Raivo Mänd lindude nakkushaigustest, parasiitidest ja hügieenist. Õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkursil tunnustuse pälvinud Mari Remm kirjutab, kuidas ta uuris Eesti levinumate roolinnuliikide rändekiirust ja -suunda.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Keskkonnaamet palub põllumeestel olla heinatöödel tähelepanelik ning arvestada rohumaadel elavate loomadega.

Alanud on igasuvine heinategu. Samal ajal on paljudel rohumaadega seotud loomadel poegade kasvamise aeg. „Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast serva või keskelt lahku. Selline tegutsemisviis annab lindudele-loomadele võimaluse masinate eest taanduda ning säästab põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Foto Arne Ader

Paarituvad põualiblikad sõnajalal ( www.loodusemees.ee )

Põualiblikas       Aporia crataegi

Jõgedes, ojades, kaevudes ja allikates vett veel jagub, aga taimedele, aia- ja põlluviljadele on põuaaeg kätte jõudnud.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Loodi lehisepuistu

Rekord nr. 156      Lühimad matkarajad

Loodi lehisepuistu matkarada Viljandimaal, kokku 181 meetrit ehk edasi-tagasi kokku 362 meetrit. On RMK halduses. Viljandimaal Loodi Püstmäel kasvab Eesti vanim ja suurim euroopa lehisepuistu. Lehisesalu rajati siia 1820. aastal poole hektari suurusele maalapile. Lehised külvas seemnetest Loodi mõisnik Heinrich August Von Bock ja tänaseks on see kahesaja aastane mets meie kõrgeim puistu. Kõrgeima lehise kõrgus ulatub 43,5 meetrini ja ümbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt 92 sentimeetrit. Euroopa lehise eluiga ulatub 500 aastani.

Ringikujulistest radadest on lühim Laste loodusrada Võrumaal, Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures, kokku 369 meetrit.