Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

25. NÄDAL 15.6.2020.- 21.6.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Mets-kurereha

Mets-kurereha valgeõieline vorm

Mets-kurereha valgeõieline vorm

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks.

Keskmine õhutemperatuur kõikus 16,8...24,1 kraadi piires, ületades normi (1981-2010. a keskmine) kõige soojemal päeval (neljapäeval) kümne kraadi ja kõige jahedamal päeval (pühapäeval) kahe kraadi võrra.

Päevased õhutemperatuurid ületasid kõigil nädalapäevadel 21 kraadi, kolmel päeval 27 kraadi. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval neljapäeval 29,9 °C.

Nahkhiire neljapäev - Ülgase "koopad" on olulised talvituspaigad

Avapilt
Sisu

Endise fosforiidikaevanduse käikudes Ülgasel on nahkhiiri järjepidevalt seiratud juba vähemalt 30 aastat. 

 

Ülgase nahkhiirte talvituspaik on endine fosforiidikaevandus, mille käigustik paekalda sees on kokku 4 kilomeetrit pikk. Kui eelmise sajandi viimase kümnendil talvitus siin enam kui 150 tiigilendlast, siis viimasel paaril aastal on see arv jäänud 30-40 vahele ning talvituvate tiigilendlaste arv Ülgase käigustikus on pea pidevalt langenud. Selle peamiseks põhjuseks on kasvav talvine inimkülastuste arv.

 

VIDEO: kalakajakapere

Illustreeriv materjal Fleur, LK foorumist

Vanalind saabub poegi toitma

 

Kalakajakas      Larus canus

 

Linnarahvas näeb sageli tegutsemas sarnase sulestikuga suuri hõbekajakaid. Kalakajakad on eelnimetatutest poole väiksemad: halli mantli, valge sulestiku ja mustade tiivaotstega, kus paar väikest valget laiku. Täiskasvanud vanalindude kaal küündib poole kiloni.

Kuum ilm ja kuumemaks läheb ning sellega kaasnevast

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Juba tumeda sulestikuga kaljukotkapoeg Kelly oskab ennast pesal juba ise varju hoida

Kui täna, homme Ilmateenistuse andmete veel õhutemperatuurid veel +30-t ei ületa on ülehomsest oodata edasist temperatuuri tõusu.

Selliste ilmadega hoiavad nii loomad, linnud, kui inimesed keskpäeval pigem varjus  ja liiguvad pigem varaastel hommikuti või õhtuhämaras.

Mis meid ohustada võib?

Kuumarabandus võib tekkida selliste ilmadega keha liigsest kuumenemisest ja vedeliku puudusest, kui keha üle kuumeneb võivad tekkida iseloomulikud sümptomid.

Vilets toit pärsib linnalinnu edukust

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Aastaringne toiduküllus, sobilikud pesapaigad ja väiksem kisklus on põhjused, mis soosivad linnas elavate lindude hõlpsamat kohanemist ning aeglast elutempot (loe siit). Linnalinnud söövad sageli inimeste poolt jäetavat nii toidumajast, tänavalt ja prügikastist kui ka friikartuleid välikohviku külastaja taldrikult. Sellises nn tänavatoidus on ohtralt energiat, kuid sellest saadav vitamiinide ja mikrotoitainete hulk ei kata linnu vajadust. Kuna linnaloomal on reeglina looduses elavast liigikaaslasest vähem järglasi, on levinud arvamus, et põhjuseks on just linnatoidu kehv kvaliteet, mis võib kahjustada tervist (suurendada nakatumisriski) või muuta käitumist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.