Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Siisike elupuul ( www.loodusemees.ee )

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal elupuudel käbisid. Mõni puu on suisa kollane, teisel, noorukesel kollaste käbirüüsidega seelik seljas. Ausalt, mina ei mäleta varasemast sellist pilti.

Küllap on aasta selle kultuurtaime jaoks soodne olnud, armastab ta ju püsivat sooja ja niisket kliimat.

Eestis kasvab elupuid kahte liiki, harilik elupuu ja hiigelelupuu. Viimane on suutnud siin ka mõnedes vanades mõisaparkides seemnest üles kasvada ja muidu nii külmaõrna puu seemikud on vastupidavamad.

Elupuude peamine kodumaa on kaugel Ameerika läänerannal, aga teadlased on leidnud, et ta on vanasti ka Euroopas looduslikult metsades kasvanud, nüüd on ta siin vaid pargipuu.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallrästas pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Küllap olete märganud, et tänavu punavad pihlapuud ja loidavad lodjapuud. Marju on nii palju, et neid jätkub kõigile. Ja pihlamarja peamised nõutajad, meil talvituvad hallrästad hakkavad tasapisi põhjapoolt ka pärale jõudma, kuigi tundras tundub neil veel toidulaud täis olema.

Hallrästas on põnev lind. Enne kuuleme kindlasti tema „kätsatust“, kui teda märkame. Ja vanarahvas on arvanud, et võiksime hallrästast pigem kirjurästaks nimetada, sest hall värvi on tal tegelikult vähe, vaid sulisbarett peas ja laiguke aluspükstel.

Helipildi salvestas Fleur, LK foorumist

Šaakal ehk harilik šaakal      Canis aureus

Helipildi poole minuti juures kuuleb šaakalite tegutsemist koer ja annab sellest klähvimisega teada, aga seltsingulased ehk ka pererühmadena elutsevad šaakalid ei tee temast väljagi, teadvustades, et aeg on jahile siirduda. Nagu veebikaamerast näha on sellised rohke taimestikuga rooalad neile sobivateks elupaikadeks.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Loodus hakkab vaikselt oma lillesilmi kinni panema ja seetõttu rõõmustame iga lilleõie üle aias ja metsateel.

Minu eriline armastus aialillede seas on lõvilõug, küllap sellepärast, et ta minu sünnipäeva paiku vanasti õitses. Nüüd võib õitsvaid lilli pea aasta läbi lillepoodidest leida.

Lõvilõugadega sai lapsena ikka lõvi mängitud. Vajutasid õie külgedelt “lõvi lõuad lahti” ja siis teine laps pani oma näpu sinna sisse. Lõvilaps lasi lõuad kinni kukkuda ja möirgas hirmsasti.