Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmed lindudele olulised elupaigad on kas hävinud või oluliselt kahjustunud. Näiteks viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus. Täna pesitsevad mitmed kahlajad väikestes, veel säilinud elupaigalaikudes, mis paraku ei pruugi tagada sigimisedu. Seepärast on oluline teada, millised elupaiga omadused mõjutavad säilinud elupaikades kahlajate edukust.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustpea-põõsalindudel (Sylvia atricapilla) tuleb Aafrika talvitusaladelt Euroopasse pesitsema jõudmiseks läbida pikk ning ohte täis teekond. Lisaks looduslikele takistustele ootavad neid Vahemere ääres ees salaküttide võrgud ning liimiga määritud oksad.

Mustpea-põõsalind / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Kirjutas Mall Schmidt

Kirjutan Ida-Virumaalt. Toila vallas Amula küla piirkonnas on täheldada erakordsest ohakaliblikate lendlust ei ole neid varem nii massiliselt lendamas kohanud. Lenneldakse nii aiamaadel, põlluteedel ja isegi Kohtla-Järve linnaserva rohumaadel. Ja nii massiliselt on neid nähtud juba üle nädala.

Foto Arne Ader

Ohakaliblikas ( www.loodusemees.ee )

Fotod Arne Ader

Sookail õitseb ( www.loodusemees.ee )

Sookail          Ledum palustre

Kus sookailu kasvab on teda reeglina palju. Olgu see raba või mets, kuid niiskust peab sookailu kasvukohtadel jaguma.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad taime rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari- kuni kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg sai alguse maikuus, aga kestab juulikuuni välja.

Täisõitsemise aegu paistab rabamets nagu valgustatult isegi kasinas õhtuhämaras. „Vänged“ sookailu aroomid kasvukohtades tekivad kergelt lenduvatest just ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.