Keskkonnaameti eestvõttel koostati uus tegevuskava

Foto Renno Nellis

Kassikaku poeg ähvarduspoosis, et näida suurem ja hirmuäratavam

Kassikakk               Bubo bubo

Nii Euroopa, kui Eesti suurim, kuid haruldaseim kakuline, aga meil pesitsevaid kassikakke võime veel kohata meie rannikualade vanades männikutes. Kuigi Eestis võib veel tegutseda üle kolmekümne kassikaku paari, siis pesitsejaid võib leida teadaolevalt alla kümne paari.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Eestis on mitmeid asju, mis seotud sõnaga “lodi”. Küllap tuleb sellega seoses teile meelde kõigepealt lodi “Jõmmu”, aga ta võib olla kohanimi sellistes kohtades, kus lotjasid kunagi sõitnud ei ole. Aga see sõna on nimeks saanud ka ühele puule – lodjapuule.

Just praegu on veidi sõstralehte meenutate lehtedega lodjapuul küljes uhked valged õied. Algul avaneb lapse peopesa suuruse õisiku välimine hõbedaste litrikeste ring ja sealt ikka sissepoole järgmised kollakad õied. Esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, kus äärmised kausikujulised litrikesed on justkui seatud püüdma kurje pilke. Küllap on õide puhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pooleteise kuu jooksul on Eesti Ornitoloogiaühingule laekunud rohkem kui sada teadet teedel hukkunud lindudest.

Juunis lahkuvad paljud noorlinnud pesast, mistõttu võib sageneda äsja lennuvõimeliseks saanud lindude sattumine autoteedele.

Tähelepanelikud liiklejad on ornitoloogiaühingu loodud kaardirakendusse sisestanud seitsme nädala jooksul 121 vaatlust liikluses hukka saanud lindudest. Esinduslikku andmestikku teedel hukkunud lindudest ei ole Eestis varem kogutud, linnuvaatlejad on seni registreerinud vaid juhuleide.

Hiite Maja kutsub osalema

Algab rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

12. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud  ülesvõtted. Eeskätt idapoolsetele hõimurahvastele mõeldes toimub võistlus eesti ja vene keeles.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Jõhvikas ( www.loodusemees.ee )

Räägitakse, et facebook on ajaröövel ja uue aja narkootikum, aga mina olen sotsiaalmeedia päevikule väga tänulik. Ma olen üheksa aastat oma lehele kirja pannud seda, mis iga päev looduses juhtub.

Esmaspäeval avastasin vanu mälestusi sirvides, et eelmisel aastal on 3. juunil jõhvikas mul peenral õitsenud. Jooksin kohe tagaaeda ja tõesti, jõhvikas alustas õitsemist ka sel aastal 3. juunil.

Kas olete üldse  jõhvika õit näinud? Neis samas paikades, kus sügisel kenad punased marjad. Ega sel ajal vist naljalt rappa satu? Eriti sel aastal, kui õitsemise ajal on meeletult kuum. Aga on aastaid, kus öökülm on tulnud just 5.-6. juuni selge taevaga ja õied ära võtnud.