Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
Taimed mida lumega märkame
Pildistas LK team
Sookail
Sookail Ledum palustre (Rhododendron tomentosum)
Talveks sookail lehti ei langeta ja suusatama minnes on nad märgatavad.
Talvise metsa taimed - kivi-imar
Pildistas LK team
Kivi-imar Lahemaal
Kivi-imar Polypodium vulgare
Talvehaljas kivi-imar on tugeva varre ja nahkjate lehtedega, mille lehehõlmad enamjaolt vahelduvad. Igati kena sõnajalgtaim, mille jäigad varred võivad sirguda kuni neljakümne sentimeetristeks ja mida pakuvad huvilistele ka aianduspoed.
Vaatame erinevaid Eesti loodusrekordeid
Koostab Marek Vahula
Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee
Hunt alustab rünnakut. Kloostri luht, Matsalu
Head uut (põdra) aastat!
Avapilt
Sisu
Aasta loom 2025 on põder, Eesti metsade hiiglane.
Foto: Tarmo Mikussaar
Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces), Eesti suurima imetaja, kes sümboliseerib meie looduse rikkust ja keerukaid suhteid inimesega. Põder mängib olulist rolli meie ulukikooslustes, olles metsaökosüsteemide lahutamatu osa.
Oma ligi 2 meetrise turjakõrguse ning peaaegu 600 kiloga on põder Eesti suurim hirvlane ning ühtlasi ka meie metsade suurim imetaja. Riiklike seiretulemuste põhjal oli põdra asurkonna suurus 2024. aasta alguses vahemikus 10 000 – 11 000 isendit. Võrreldes eelmise aastaga on põdra üldarvukus veidi langenud, seda eelkõige Mandri-Eestis ning eriliselt paistab silma asurkonna juurdekasvu iseloomustav vasikate osakaal, mis oli viimase 20 aasta madalaim ja osutab suurenenud kisklussurvele. Olles jahiuluk, kütiti põtru eelmisel aastal ligi 4000 isendit.
2025. aasta lind kormoran kompab mõistmise piire
EOÜ annab teada
Pildistasid Romet Loodus ja Sander Sirelbu
Kormoran ehk karbas
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani ehk karbase, kes on viimasel ajal äratanud üldsuses omajagu tähelepanu. Tegu on kohanemisvõimelise liigiga, keda võib kohata Austraaliast Gröönimaani nii rannikul kui jõgede-järvede ääres. Samas on kormorani arvukuse kasv Eestis tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogilise mõju kohta.
Minu Looduskalender
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Kes teevad Looduskalendriga koostööd
Lugemistuba
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Vana Looduskalender
Pildid, videod ja helid on autoriõigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud selle allikale ja autoritele.
Veebiarendaja: Reisijutud.com
Veebiarendaja: Reisijutud.com
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies