Veebikaamera kuvatõmmised Susanne, LK foorumist

Möödunud aastal pesitsenud merikotkapaar laguneval pesal

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla 

ETV salvestus, mida finantseeris KIK

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Foto Arne Ader

Aas-karukell

Aas-karukell        Pulsatilla pratensis

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Toomingad rohetasid raagus metsas

Esmaspäeva ja teisipäeva hommikul oli maa lumest valge. Lund oli siin kandis maas ainult õhukese kihina ja mõlemal päeval sulas lõunaks lumikate ära.

Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeva ilmajaama andmeil esmaspäeval 1,7 °C ja teisipäeval 0,9 °C, mis oli normist (keskmine 1991-2020) viie kuni kuue kraadi võrra madalam. Ööpäevane temperatuuri kõikumine jäi tänu pilves ilmale neil päevadel väikseks ja öine minimaalne õhutemperatuur alla null kraadi ei langenud. 

Järgneva nädala jooksul hakkas ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusma, ulatudes pühapäeval juba 12 kraadini. Maksimaalseteks õhutemperatuurideks registreeriti laupäeval 15,5 °C ja pühapäeval 19,7 °C.

Just kägude saabumise ajaks ilmus Omniva ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös tänavusele aasta linnule pühendatud postmark.

Eesti Ornitoloogiaühingu valitud järjekorras kolmekümnes aasta lind on kägu. Ta on Eesti looduse üks erakordsemaid linnuliike, kes on ka laialt levinud ja üldtuntud. Kägu endale pesa ei ehita, samuti ei kohta püsivaid käopaare. Putuktoidulise pesaparasiidina jätab ta poegade eest hoolitsemise väljavalitud pesa omanike ehk sulasliigi kanda.

Eestis elab kuni sada tuhat kägu ning viimastel kümnenditel on nende arvukus langenud tõenäoliselt nii sulasliikide arvukuse üldise vähenemise kui ka kliimamuutuse tõttu. Eestisse saabub kägu aprilli lõpus - mai alguses ning lahkub augustis.