Eestimaa Looduse Fond annab teada

Liisa Remmel

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2023. a auhinna pälvis lendoravate ekspert Liisa Rennel. Keskkonnaametis töötav laureaat on aastaid kaasa löönud lendoravate uurimises ning panustanud järjepidevalt selle haruldase liigi ning tema elupaigaks olevate vanade loodusmetsade kaitsesse.

Noore looduskaitsja auhind anti üle täna, ELFi sünnipäeval alanud konverentsil “Meri ja soo”, kus saab osaleda kaamerasilma vahendusel aadressil:

www.elfond.ee/konverents-2024

Pildistas LK team

Paiguti märkame metsaalusel lumel pudenenud kuuseseemneid

Harilik kuusk        Picea abies

Meie looduses kasvab ainult üks kuuseliik – harilik kuusk, aga võib olla välimuselt vägagi vahelduv.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Suur-konnakotkas ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 692    Rände pikkused – suur-konnakotkas

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Lind rõngastati 18. juulil 2010. aastal Läänemaal Kastja külas, aga taasleiti 4. veebruaril 2013. aastal Hispaaniast Donana rahvuspargist. Suur-konnakotka rännuteekonna pikkuseks jäi 3274 kilomeetritmis on suure linnu kohta keskmine rännuteekonna pikkuseks.

Pildistas LK team

Sellel kuusel on käbikuningas usinalt tegutsenud

Harilik orav     Sciurus vulgaris

Oravad on meil päevaloomad. Õhtuhämaruse saabudes poetakse pessa: kas pargis või kalmistul mõne suure lehtpuu õõnsusesse, omaehitatud pessa, mis enamasti okaspuude tüvele toetub, suurema lennuavaga lindude pesakasti, aga samuti mõne maja katuse vahele ehk soojustusvillast pesasse. Inimasustuse läheduses me oravaid märkame, kuid metsades on nende tegevusjälgi märgata üha harvemini isegi tänavu käbirikastes kuusikutes.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kassikakk jälgib pesaaluse lähedal liikuvat metsnugist. Sellise suurusega väikekiskjast käib tema jõud üle

Suurem osa meie kakulistest alustab oma tegemisi hämara saabudes ja eks seetõttu näeme neid looduses harvemini kui huikamist kuuleme.

Legendid pajatavad kakkude imelisest kottpimedas nägemisest, aga tegelikult võib seda inimese nägemisest ainult kuni paar korda ergumaks pidada. Pigem peavad kakud kogu oma elu hämaras ja aistingute varal toimetama. Inimenegi näeb pimedas liikuda aga ruumis liigub käsi koheselt lüliti poole ja looduses saab kasutada taskulampi või häda pärast mobiili, enne kui silmad pimedaga harjuda jõuavad.