Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 543       Suurimad püütud vimmad

Vimb        Vimba vimba

Suhteliselt vähetuntud kala, aga vahel teda ikka püütakse.

Rekordkalad:

1,49 kilogrammi (kala pikkuseks 43 cm) ja püütud Pärnu lahest 1959. aastal. 1,3 kilogrammi, kala püüti Pärnu jõest 2002. aastal.

Loe lisaks Kalapeediast: LINK

Kirjutas ja pildistas Uudo Timm

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Vaatamata sellele, et veebruar on meil keskseks talvekuuks, hakkab loodus vaikselt kevadeks valmistuma ja viimaste aastate heitlik ilmastik annab sellele järjest rohkem hoogu juurde. Nii võimegi juba mõnes tuulevarjulisemas ja päikesele avatud kohas näha üsna pikaks veninud sarapuu ja lepa urbi. See aga tähendab, et puud on neisse just nüüd suunanud oma vitamiini- ja energiavarusid.

Foto Arne Ader

Kolm sokku ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Täiskasvanud metskitse sokud olid enne aastavahetust nudid ja eemalt märgates oli sel ajal kitsi ja sokke omavahel keeruline eristada.

Sarvi hakkasid esimesed sokud kasvatama umbes aastavahetus paiku ja umbes kuu jagu kasvanult paistavad pehmed ja sametise nahaga ümbritsetud sarved loomade erineva suurusega. Sarvede arengut mõjutavad sarvekandjatel kaks hormooni: sugu- ja kasvuhormoon.

Pildistas LK-team

Kase-maltsaürask toimetab suvisel ajal

Kase-maltsaürask      Scolytus ratzeburgi  

Eestimaa puudel peaks elutsema umbes 70 üraskiliiki ja mõned nende hulgast on tuntud puidukahjurid.

Ülesvõtetel näete meie tavalisema ja tuntuima liigi kase-maltsaüraski tegevusjägi.

Miks ikkagi maltsaürask?

Foto Sven Zacek

Video salvestas Karl Adami

Jäälind ( www.loodusemees.ee )

Jäälind        Alcedo atthis  

Tavaliselt jääb värvika sulestikuga jäälinde meile talvituma umbes sadakond. Linnud saavad tegutseda jäävabadel jõgedel, ojadel ja allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust peaks olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.