Veebikaamera kuvatõmmis Owlie, LK foorumist

Teine muna pesas

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Kella poole neljaks oli emaslind Evel teine muna pesas. Eelnevate päevade sündmused viisid mõttele, et hea kui merikotkaste pesas oleks veel teine muna.

Esimest munetud muna näitas emaslind meile veebikaamera vahendusel 20. märtsi lumisel õhtul kell seitse. Tavapäraselt on merikotkaste munemise intervall kaks, kolm päeva. Tänane muna muneti neljandal päeval.

Pildistas Ahto Täpsi

Karu jäljerida

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Karude jälgi on kohatud kogu Eestis, lumevaibal ju hea märgata.

Kui karu esikäpa päka laiuseks on viisteist sentimeetrit peab tegu olema täiskasvanud isasloomaga.

Tavaliste, lumikattega talvede korral ärkavad meil karud talveunest märtsis, aprillis, aga emasloomad, kes poegisid aastavahetuse  paiku tulevad talvepesast välja ikka isasloomadest hiljem.

Eestimaa Looduse Fond juhib tähelepanu

Foto Arne Ader

Metsatee (www.loodusemees.ee )

Täna tutvustati metsanduse arengukava (MAK2030) uue juhtkogu koosseisu. Eestimaa Looduse Fond (ELF) toob välja, et juhtkogus puudub metsaelustiku asjatundja, mis on elurikkuse kriisi valguses väga tõsine puudus.

Metsanduse arengukava aastani 2030 uus juhtkogu koosneb üheksast inimesest, kelle seas pole ühtegi looduskaitsebioloogiaga tegelevat teadlast. “Ajal, mil teadlased üle maailma räägivad elurikkuse kriisist ja Eesti metsadest kaob 50 000 linnupaari aastas, pole kahetsusväärselt metsanduse arengukava juhtkogus kedagi, kes teadlasena metsaelustiku kaitsega tegeleks. Me ei tohi eirata elurikkuse kriisi tõsidust, seda aspekti süvitsi esindava teadlase puudumine ei võimalda luua tulevikku vaatavat arengukava,” nentis ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Jaanus Remm

Valgepõsk-lagled põllul

Haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava püüab leida tasakaalu põllumeeste ja looduskaitsjate huvide vahel

Keskkonnaamet kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis sätestab nende asurkondade säilitamiseks ning läbirändavate haneliste tekitatud kahjude ohjamiseks vajalikud tegevused järgmiseks viieks aastaks.

Eestis pesitsevate haneliste arvukus on püsinud viimase kümnekonna aasta vältel stabiilne – hallhanel 500-700 paari ja valgepõsk-laglel kuni 100 paari. Viimastel aastakümnetel on aga Eestist läbi rändavate raba- ja suur-laukhanede ning valgepõsk-laglede arvukus oluliselt suurenenud. Rände tippajal peatub meil hinnanguliselt kuni pool miljonit hane.

 Fotod Arne Ader

Laukhaned ( www.loodusemees.ee )

Suur-laukhani           Anser albifrons  

Rabahani                    Anser fabalis

Meile nimetatud pesitsema ei jää, ollakse toitumispeatusel ja mõlema liigi põhiränne lõpeb maikuu esimesel nädalal.