Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

2. NÄDAL 9.1.2023.- 15.1.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Reedel oli lumikate veel alles

Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeva linna idapiiril asuvas  ilmajaamas -9,9 °C ja maksimaalseks termomeetrinäiduks -5,3 °C, ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ‑7,1 °C. Sadas lund.

Teisipäevast alates läks ilm sulale ja järgnevatel päevadel tõusis temperatuur korrast kõrgemale. Domineerisid sompus ilmad ja päikest näha ei olnud.

Lumesajud asendusid lörtsi ja vihmaga. Sõiduteedele kogunes vett ja märg lumemass. Öised madalaimad termomeetrinäidud jäid miinuspoolele kuni neljapäevani.

Kuidas arenevad karupojad talvepesas?

Pildistas LK-team

Karu talvepesa asukoht

 

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

 

Lumekatte paksust Alutaguse metsades on veel paarikümne sentimeetri jagu ja veidi vähem meie kagupiiri läheduses. Sulailmad on novembri keskel alanud talve napilt lõpetanud…

Meie emaskarudel sündisid esimesed karupojad pesasse jõulukuul, aga poegimise aeg võib kesta isegi veebruaris. 

Samblasõber ilmub korra aastas

Ajakiri ilmub internetis botaanikaühingu samblauurjate eestvõttel   

Foto: Samblasõber

Ajakirjale Samblasõber joonistas kaanepildi kunstnik Edgar Valter

Armsad samblasõbrad!

Teie ees on meie ajakirja 25. number. Veerand sajandi jooksul on siin ilmunud 233 lugu 799 leheküljel. Omamaiste autorite seas on esindatud ka välisautorid 15 erinevast riigist üle maailma, kokku 113 autorit. Need kirjutised on avardanud oluliselt meie brüoloogilist maailmapilti ja enamusel neist on aegumatu väärtus. Oleme tänulikud kõigile, kes on kirjutamisega vaeva näinud!

Eesti suurkiskjate seire on rahvusvahelistes teadusuuringutes suureks abiks

Avapilt
Sisu

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

 

 

Detsembris ilmus Postimehes kolme Tartu Ülikooli teadlase poolt kirjutatud arvamusartikkel, kus kritiseeriti teravalt Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbiviidavat suurkiskjate seiret. Väideti, et teaduspõhise seireni pole Eestis veel jõutud, andmete kogumise metoodika pole süsteemne, analüüs on ebaselge ning vajalik oleks DNA-põhise seire rakendamine.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.